Tõnu Mertsina • 10 oktoober 2016
Jaga lugu:

Eesti eksporti veab kolm kaubagruppi

Muuga sadama kaudu liigub suur osa merekaubast.
Muuga sadama kaudu liigub suur osa merekaubast.  Foto: Raul Mee

Augustis suurenes kaupade väljavedu Eestist 12% aastases võrdluses, Eestis toodetud kaupade eksport aga isegi 14%. Tegemist on viimaste aastate tugevaima kasvuga, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eestis toodetud kaupade ekspordi kasvu toetasid peamiselt kommunikatsiooniseadmete (Mehhikosse), elektrienergia (Lätisse), ning kokkupandavate ehitiste (Norrasse ja Rootsi) eksport, mis moodustasid kokku ligikaudu kolmveerandi Eestis toodetud kaupade ekspordi kasvust.

Riikide järgi suurenes Eestis toodetud kaupade eksport enim Mehhikosse (kommunikatsiooniseadmed), Soome (puittooted, masinad ja mehaanilise seadmed ning mõõte ja kontrollseadmed) ja Togosse (põlevkiviõlitooted). Sel aastal on juba 6 kuul veetud suuremates kogustes põlevkiviõlitooteid Togosse ning eelmise aasta madalama baasi tõttu tuleb ka suurem kasv. Mehhiko on sel aastal kommunikatsiooniseadmete väljeveo toel tõusnud Eesti 13. ekspordituruks (2% koguekspordist). Kõige enam vähenes Eestis tootetud kaupade eksport aga Hollandisse (põlevkiviõlitooted), Suurbritanniasse (puittooted) ja Venemaale (masinad ja mehaanilised seadmed).

Kaupade eksport kasvas augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 12% ja import 8%. Impordi kasvust kiirem ekspordi kasv vähendas kaubavahetuse puudujääki, mis oli selle aasta väikseim.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 80 miljonit eurot (2015. aasta augustis 108 miljonit eurot).

Ekspordi peamised sihtriigid olid Rootsi (17% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (10%). Eksport kasvas enim Mehhikosse, Soome ja Saksamaale (vastavalt 33 miljonit, 19 miljonit ja 14 miljonit eurot). Enim kahanes eksport Hollandisse.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, tööstustooteid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Vähenes mehaaniliste masinate eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas augustis 71% kogu ekspordist. Enim mõjutas ekspordi kasvu Eesti päritolu kaupade väljavedu, mis suurenes 14%, samas välispäritolu kaupade taasväljavedu kasvas 7%.

Augustis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (10%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt, Saksamaalt ja Hiinast. Kõige enam kahanes import Poolast.

Augustis olid ekspordihinnad eelmise aasta tasemel, kuid impordihinnad langesid 3% võrra.

Allikas: statistikaamet

Kommunikatsiooniseadmed on suurima osakaaluga kaubagrupp Eesti ekspordis - sel aastal 15%. Kuigi augustis kasvas kommunikatsiooniseadmete eksport 26%, on aasta jooksul olnud kasv väga ebaühtlane ning esimese 8 kuuga on selle kaubagrupi väljevedu jäänud eelmise aasta tasemele.

Kuni aprillini näitas Eestis toodetud kaupade väljevedu Venemaale hüplikku paranemist. Alates maist ehk siis 4 kuud järjest on see olnud aga taas tugevas languses. Venemaa osakaal Eestis toodetud kaupade ekspordist on langenud 2,2 protsendini ning seega on kahanenud ka selle mõju kogumajandusele. Samas, ekspordi suur vähenemine nii augustis kui ka sel aastal kokku avaldavad majandusele negatiivset mõju.

Kaupade import kasvas augustis 8%. Kuna eksport kasvas impordist kiiremini, vähenes oluliselt kaubandusbilansi puudujääk, mis on toeks majanduskasvule. Viimati oli kaubandusbilansi puudujääk väiksem möödunud aasta jaanuaris. Samas, kuna Eesti majandus sõltub väga palju impordist (ettevõtete tootmissisenditeks, investeeringuteks, eratarbimiseks), siis toob majandusaktiivsuse kasv kaasa suurema nõudluse impordi järele ja viib kaubandusbilansi rohkem negatiivsemaks. Seetõttu on majanduskasvu jaoks ekspordimahtude ja –hindade tõus väga olulised.

Ekspordihindade langus ongi alates möödunud aasta oktoobrist taandunud ning augustis jõudis see isegi tagasihoidliku kasvuni. See on ka toeks ettevõtete ekspordikäibe kasvule, mis omakorda vähendab suurenenud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele ja toetab investeerimist. Kuna ekspordihinnad on taandunud impordihindadest kiiremini, on ettevõtete kaubandustingimused veidi paranenud ehk sisseostetud kaupu saab osta odavamalt, samas kui väljamüügihinnad tasapisi kasvavad. Mõistagi on olukord tegevusalade lõikes üsna erinev.

Kaheksa kuu kokkuvõttes on Eestis toodetud kaupade eksport suurenenud jooksevhindades 1% võrra. Ekspordihindade muutusega korrigeeritud ekspordimaht on sel aastal kasvanud aga isegi 3%.

Statistikaamet üllatas taas väliskaubandusnumbrite parandamisega. Kui kuu aega tagasi avaldatud juulikuu Eestis toodetud kaupade eksport kasvas ligikaudu 15% (tõsi küll, paljuski möödunud aasta baasefekti mõjul), siis uuenenud number on hoopis 5% langust. Samuti muutus selle aasta esimese seitsme kuu eksport mõõdukast kasvust (+5%) hoopis languseks (-1%).

Kuigi kaupade ekspordi kasv peaks tasapisi jätkuma, võivad lähikuud olla üsna hüplikud. Meie hinnangul järgmisel aastal suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus paraneb veidi ja see peaks pakkuma paremaid võimalusi eksportimiseks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt