Koppel: idufirmad ei ole mõttetud

Koppel rääkis, et Euroopa majandusruumis käsitletakse pankroti läbinuid ebaõnnestunutena – tempel otsa ees ja ju on kahtlane tüüp. Kui aga vaadata Ameerika ärikultuuri, siis seal ei ole ettevõtja enne tõsiseltvõetav, kui tal pole seljataga pankrotti. "See tähendab, et sul pole kogemust ja su tegevus põhineb õnnel. See on Euroopa ja Ameerika väga suur erinevus,“ ütles Koppel.

Koppel ütles, et ameeriklased võtavad ebaõnnestumist kui äri normaalset osa – halvad asjad juhtuvad kõigiga. Iseasi on juba see, kuidas pärast ebaõnnestumist edasi liikuda.

Koppel ütles, et õnnestuda ei saagi see, kes ei katseta – üritamiste arv on tähtis. "Mind paneb imestama, kui inimesed räägivad, et idufirmad on mõttetud. Idufirmad on katsetused, inimesed alustavad millegagi. Suure tõenäosusega muudab üks nendest katsetustest lõpuks maailma ja seeläbi saab ka mõni inimene väga rikkaks,“ ütles Koppel. 

Kui keegi arvab, et ta on ebaõnnestunud, soovitab Koppel minna peegli ette ja küsida: „Kas see on miski, mis lihtsalt juhtub või sa arvadki, et oled ebaõnnestumisele määratud? Kas jääd ennast haletsema või tõused üles ja lähed edasi?“

Koppel ütles, et Euroopale meeldib ennast haletseda. „Euroopale meeldib teha luuseritest kangelased. Luuser on luuser seetõttu, et ta on otsustanud see olla. Ja ühiskond toetab luuserit, et ta saaks olla luuser.  Minu soovitus – unustage see osa Euroopa kultuurist ära ja otsustage, et kas pärast ebaõnnestumist lähete edasi sama rõõmsana või mitte. Enese haletsemise kultuurile tuleb vastu seista,“ ütles ta.

Üks soovitus oli tal ka neile, kes on kogu aeg koolis viitele õppinud. 

„Vahetult pärast seda, kui olete koolist ja ülikoolist välja saanud, omandanud magistrikraadi, põrkate te kokku päris eluga. See päris elu toob teile esimesed ebaõnnestumised inimsuhetes, tööalastes suhetes. Ja kuna te olete üle 20 aasta tundnud, et saate kõigega hakkama, siis ma ütlen teile, et kui põrkate kokku päris eluga, siis see lööb teil jalad alt,“ ütles Koppel.

Koppel soovitas, et ei tasu karta katsetada ja eksida, ei tohi olla kinni enesehaletsuses nagu seda on kogu Euroopa viimased aastakümned. Lisaks toonitas ta, et väga tihti pole ebaõnnestumine halb.