"Tänapäeva majandusest ei taipa enam keegi midagi"

Eile Delovõje Vedomosti konverentsil „Investeeri mõistusega“ esinenud Reppo pakkus välja neli strateegiat, kuidas kriisiks valmistuda.

Konsultatsiooni- ja investeerimisfirmat juhtiv Reppo ise investeerib passiivselt ning oma sõnul on tal kihk võtta finantsriske väga väike. „Kunagi proovisin Forexiga, aga minu meelest on see töö, millega tuleb pidevalt tegelda. See pole minu jaoks, mul on niigi oma töö. Ma tahan investeeringutest stabiilset sissetulekut - selle nimi on pension. Aga tahaks, et see pension tuleks mida varem, seda parem.“

Reppo tunnistas, et tal on ka kalduvus investeerida ägedatesse ja põnevatesse projektidesse, mis võivad maailma muuta. „Aga nendesse investeerin ma selle arvestusega, et pigem võivad need kõrbeda. Mulle lihtsalt meeldib nende asjadega tegelda,“ rääkis Reppo, kes jagab sama ideoloogiat nagu Elon Musk oma SpaceXi puhul.

Millesse siis investeerida?

Kogu maailma investeerimiskliima jaoks on praegu keeruline aeg, märkis Reppo. „Majandusteadlane Bengt Holmström sai lõpuks Nobeli majanduspreemia oma lepinguteooria eest, mille kallal ta on töötanud 20-30 aastat. Kunagi ütles ta intervjuus, et keegi ei mõista, mis praegu maailma majanduses toimub - ei majandusteadlased ega pangajuhid suuda öelda, milliseks kujuneb praeguse rahatrükieksperimendi mõju,“ rääkis Reppo. Tema sõnul oleme me enneolematus olukorras, kus rahatrükk on toonud negatiivsed intressid.

Veel tõi Reppo jutuks mõiste äritsükkel. Või kui olla täpsem, siis selle mõiste puudumise. „See on ebateadus – praegu me mõistame vaid seda, et tsüklid korduvad. Aga kui kaua kestab tsükkel, kas 5 või 10 või rohkem aastat, ei tea keegi,“ rääkis Reppo. „Paljud hoiatavad peagi saabuva kriisi eest, sest turgudel on kasvuhoog. Öelge, kes teist isiklikult seda kasvu on tunnetanud? Võrrelge 2006-2007 aastaga – toonast kasvu ja praegust,“ pöördus Reppo saali poole. „Vaadake kinnisvara hindu. Või tööturgu – täna on head spetsialisti leida sama raske kui 2006. aastal,“ jätkas ta ja küsis: „Kas kellelgi on töötu tuttav? Keegi ei tõsta kätt. See ongi vastus.“

Meil on tõesti kallis kinnisvara - mull siin, mull seal, aga majanduskasvu pole, märkis Reppo. „Struktuurne kallutatus ja majanduskasvu nõudlus on juba kohal,“ ütles ta.

„Kas kritiseerite Reformierakonna liini?“ kostus küsimus saalist.

„Kui puhkeb kriis, siis sellele eelneb tavaliselt hea kasv. Rasva peab koguma. Ja kui puhkeb torm, tehakse suuri korrektsioone. Meie olukorras pole sellist kasvu olnud,“ kostis Reppo vastuseks.

Milline strateegia valida?

Reppo pakkus välja neli varianti, mis võiks praegusesse ettearvamatusse olukorda sobida.

Esiteks minna sularahasse. See on ettevaatlik ootamisstrateegia. „Mulle väga meeldis esimene kriis, kuhu sisenesin rahaga. Kinnisvara odavnes, mina hakkasin ostma. Kahetsen, et ei ostnud rohkem. Paraku on häda selles, et keegi ei tea, millal kriis tuleb.“

Teine variant - kõrge laenuhulk. See on agressiivne strateegia. „Eelmine aasta rääkisid paljud, et tuleb võtta laene, sest need on tagatud keskpankade rahatrükiga. Täna me enam ei kuule selliseid soovitusi. See on ohu märk.“

Kolmas variant on investeeringud valdkondadesse, mis on ajalooliselt kriisides vastu pidanud, näiteks vesi, küte jm.

Neljas võimalus on investeerida regulaarsetesse sissetulekutesse, milleks on rent või dividendid. Reppo enda portfellis on kinnisvara Eestis, Hispaanias ja USAs. „Eestis on renditulu mõõdukas, 7-9%, Hispaanias 4-5%. USAs aga on väga hea renditulu 12-14%. Samuti jätkub märkimisväärne hinnatõus. Kavatsen sealt väljuda 5-7 aasta pärast. Üldine tootlus on üle 20%. Hinnakukkumise korral jätkan rentimist ja võimalusel ostan juurde.“ Ta lisab, et kõige ilusa juures on ka nüansse, millega Ühendriikide rendiäris peab arvestama - näiteks võidakse teid kohtusse anda selle eest, kui keegi murrab teile kuuluval pinnal jala, toob Reppo näite.