Äripäev • 27. oktoober 2016 • 3 min
Jaga lugu:

Omavalitsustel tühje hooneid jalaga segada

Koolimajad annavad kolmandiku omavalitsuste kinnisvarast.
Koolimajad annavad kolmandiku omavalitsuste kinnisvarast.  Foto: Meeli Küttim

Riigikontroll leidis kohalike omavalitsuste hoonete kohta koostatud ülevaates, et omavalitsusel on palju kasutuseta hooneid, kuid vähe võimalusi ja otsustavust nendega midagi peale hakata.

Haldusreformi käigus kasvab kasutuseta hoonete hulk veelgi, aga ühinemisläbirääkimisi pidavad omavalitsused ei taha sageli otsustada, milliseid hooneid nad ühinevas omavalitsuses teenuste pakkumiseks tegelikult vajavad ja millistest hoonetest tuleb loobuda, teatas riigikontroll.

Selle asemel eelistab osa omavalitsusi enne ühinemist teenuste kokkutõmbamisega seonduvat mitte puudutada, kuna see võib esile kutsuda elanike vastuseisu. Samas on kõik seni ühinenud omavalitsused tõdenud, et mingi osa hoonetest jääb pärast ühinemist lõpuks ikkagi kasutuseta.

Omavalitsuste põhivara hulgas on hoonete ja kinnisvarainvesteeringute osakaal pea neli korda suurem kui riigil, kuid nendega seotud kulude osakaal on vaid poole, mitte neli korda suurem. Selline võrdlus ei näita, et omavalitsused on hoonete haldamisel riigist oluliselt efektiivsemad, vaid seda, et paljude hoonete ülalpidamiseks omavalitsus ei kulutagi.

Kasutuseta hoonetel ostjaid pole

Praegu ei näe omavalitsused viie aasta perspektiivis kasutust ligi 10%-le hoonetest. Selliseid hooneid asub enim Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Riigikontrolli arvates võib kasutuseta jäävate ja lammutamist vajavate hoonete arv olla suurem, sest omavalitsused on hinnanud hoonete tulevikku pigem optimistlikult ning tunnistanud hoone perspektiivituks valdavalt alles siis, kui see juba praegu kasutamist ei leia.

Kasutuseta jäänud hoonete võõrandamine väljaspool suuremaid linnasid on hoonete eriotstarbe ja asukoha tõttu keeruline. Tulemuslikumalt on õnnestunud müüa hooneid, mida on võimalik ümber kujundada elu- või tööstushooneks. Oluline osa omavalitsuste hoonetest on ehitismälestised, millele kasutuse leidmine on oma eripäraste ruumilahenduste ja kuluka remondi tõttu omavalitsuste jaoks tihti keeruline, kuid mida lammutada ei tohi.

 5386hoonet kuulus 2015. aasta lõpu seisuga omavalitsustele või nende ühingutele, neist 50% hindasid omavalitsused heas või väga heas korras olevaks.

Kõikidest hoonetest 90%, mida omavalitsused praeguse hinnangu järgi kasutavad ka viie aasta pärast, vajavad kordategemiseks omavalitsuste arvates kokku 838 miljonit eurot. Riigikontroll ei anna hinnangut, kas see summa on optimaalne, kuid toob võrdluseks välja, et see on samas suurusjärgus kui omavalitsused eelneval viiel aastal oma põhivarasse on investeerida saanud. Rahandusministeeriumi andmetel on omavalitsused ja nende ühingud aastatel 2011–2015 investeerinud kogu põhivarasse (mitte ainult hoonetesse) kokku 1,15 miljardit eurot.

Ülevaates tõdeb riigikontroll, et hoonetesse investeeringute kavandamisel lähtuvad omavalitsused tihti sellest, milliste hoonete jaoks on parasjagu võimalik taotleda riigilt investeeringutoetust, ja nii tehakse toetusraha eest korda ka hooneid, mille vajalikkus pikemas perspektiivis on küsitav.

Soovitused

Riigikontrolli arvates tuleks kohalikel omavalitsustel teha järgmist: mõelda ühinemisläbirääkimiste raames läbi, milliseid hooneid nad tulevikus tegelikult vajavad ja milliseid mitte, milliseid mittevajalikke hooneid on võimalik müüa ja millised tuleks lammutada; kasutada osa haldusreformi käigus saadavast ühinemistoetusest mittevajalike hoonete lammutamiseks; planeerida tulevikus investeeringute tegemist rohkem oma rahaga, nii saab oma vajadusi paindlikumalt arvestada.

Kolmandiku omavalitsuste hoonete pinnast moodustavad koolihooned, nende ülalpidamiseks kulub kõige rohkem raha (ca 29 mln eurot aastas) ja ka nende investeeringuvajadused on kõige suuremad.

18% mittevajalikest hoonetest sooviksid omavalitsused lammutada, nende lammutamise maksumus oleks omavalitsuste hinnangul ligi 3,5 miljonit eurot.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt