Mõjukaim riik valib presidenti

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 7. november 2016 kell 6:33
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõjukaim riik valib presidenti
Ajalugu teevad ameeriklased sel nädalal oma riigile uut presidenti valides nii või teisiti.
Kui valitud saab demokraatide kandidaat Hillary Clinton, on maailma mõjukaim riik esimest korda ajaloos saanud naispresidendi. Kui valituks osutub vabariiklaste kandidaat Donald Trump, on ameeriklased vaba maailma liidriks edutanud mehe, kes on küsimärgi alla seadnud demokraatlikud väärtused, USA liitlassuhted, sõjajärgse maailmakorra ning toonud avalikku debatti tavatult räige kõnepruugi.
See on šokeeriv ja eriti USA lääneliitlastes muret tekitav võimalik areng.
Vahel on suurte riikide saatuses otsustavaks ükskikud hetked, praegu ongi USAs selline hetk.
Hillary Clinton,
presidendikandidaat
Korraga on demokraatia kantsiks peetud Ameerika ise olukorras, kus skandaalidest, isiklikest rünnakutest ja solvangutest kantud kampaanias on isegi valimiste ausus – ei kellegi vähema kui ühe presidendikandidaadi suu läbi – küsimärgi alla seatud.
“Ma arvan, et see on varjutanud inimeste silmis meie mainet,” tsiteeris New York Times veterandiplomaati Nicholas Burnsi, kes president George W. Bushi ajal oli asevälisminister poliitikaküsimustes. “Sellist asja ei oodata riigilt nagu USA. Tavaliselt oleme meie need, kes käivad ja monitoorivad teistes riikides toimuvaid valimisi.”
Majanduse seis valijale tähtis
Viimased päevad enne homset valimispäeva möödusid nii Trumpil kui ka Clintonil veel tihedas kampaaniaürituste jadas eelkõige neis osariikides, millel on valimiste tulemuse otsustamisel kõige suurem tähtsus.
Reedel tulid välja ka viimased olulisemad majandusnäitajad enne valimisi – oktoobrikuu tööturu raport, mis näitas, et USA ettevõtted on jätkanud palkamist ning et palgad tõusid kriisiaastast 2009 arvates kõige kiiremas tempos. Nädal varem oli USA valitsus teatanud, et kolmandas kvartalis oli majanduse kasvutempo aasta baasile viiduna 2,9%. Erinevalt Donald Trumpi väidetest, et USA majandus vaagub vaid 1% suuruses kasvutempos.
Tänavu on loodud 1,8 miljonit töökohta ning töötuse määr on 4,9% ehk alla poole 2009. aasta tipust. Allpool 5% taset on töötuse määr ka reas valimiste jaoks määrava tähtsusega osariikides, nagu Ohio, Florida ja Põhja-Carolina.
“Majandusel läheb üldiselt hästi,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Morgan Stanley USA ökonomist Ellen Zentner. “Tavaliselt toetab see võimul olevat parteid.”
Enamik ameeriklasi ei tunne aga, et nende jaoks midagi paremaks oleks läinud ning on pigem seda meelt, et asjad lähevad aina allamäge. Nii arvab 63% ameeriklastest Real Clear Politicsi uuringute andmeil. Princetoni ülikooli majandusteadlane Alan Blinder põhjendab seda poliitilise retoorikaga. Inimeste majanduslik olukord küll paraneb, kuid poliitiline retoorika tuletab pidevalt meelde, et kasu ei jagune ühiskonnas võrdselt ja võiks mitu korda suurem olla.
Hillary Clinton kiitis tööturu raportit kui märki, et majanduskasv võtab vedu. Trumpi meeskond nimetas tööturu raportit kohutavaks, osutades, et paljud ameeriklased on aktiivsest töö otsimisest loobunud.
Negatiivne retoorika
Trumpi kampaania on ratsutanud just rahulolematusel ja rõhutanud, et majandus on küll kasvanud, kuid potentsiaalist palju nõrgemas tempos. Kui 1990ndatel kasvas USA majandus aastas 3,4%, siis tänavu näiteks on keskmine kvartalikasv 1,7%. Üks kurja juur on Trumpi väitel USA-le ebasoodsad kaubanduslepingud, mis on USA tööstussektorist minema viinud miljoneid töökohti. Trump lubab eelistada kodumaist.
55%ameeriklastest suhtub Hillary Clintonisse negatiivselt.
Majanduse olukord on valijate jaoks üks tähtsamaid teemasid. Miljonid neist on eelhääletusel juba oma eelistuse öelnud. Mõnes osariigis, nagu Floridas, on eelhääletusel osalemine olnud tervelt 19% aktiivsem kui neli aastat tagasi. Seda peetakse soodsaks demokraatidele. Ka sel põhjusel, kui Wikileaks peaks viimasel hetkel enne valmispäeva veel Hillary Clintonit kompromiteerivaid dokumente avalikustama.
Clinton on suurema osa valimiskampaania ajast liidrikohal olnud, kuid sai viimase tõsise tagasilöögi, kui Föderaalse Juurdlusbüroo juht teatas 11 päeva enne valimisi, et tema e-kirjade skandaali üle algatatakse uus juurdlus. Clinton kasutas välisministrina isiklikku meiliaadressi töiseks kirjavahetuseks, mis kätkes riigile julgeolekuriski.
Illusioone ei maksa teha
Arvamusküsitlused on tasavägised, värske WSJ/NBC küsitlus näitas Clintonile nelja punkti edumaad. Clinton on kampaania viimastel päevadel rõhutanud, kui oluline on tulla valima. “Vahel on suurte riikide saatuses otsustavaks ükskikud hetked,” ütles ta reedel Pittsburghis. “Praegu ongi USA jaoks üks selline otsustav hetk. Valik on teie kätes.”
Palju on spekuleeritud, mida tähendaks Donald Trumpi võit. Illusioone ei maksa teha ka Hillary Clintoni võidu puhuks. Demokraadist presidendil tuleks töötada koos vabariiklaste kontrolli all Kongressiga, mis on põhja lasknud hulga president Barack Obama algatusi ja tekitanud viljatu patiseisu. Eeldada võib, et vabariiklased, kelle kampaaniaüritustel skandeeritakse “Pange ta vangi!”, jätkavad jõupingutusi Clintoni tagandamiseks meiliskandaali pärast.
Kui võidab Trump, võivad piduriks saada omakorda demokraadid.
Presidendikandidaatide seisukohad
Hillary Clinton on eilse päeva kandidaat, meie oleme tulevikuliikumine, väidab vabariiklaste kandidaat Donald Trump.Foto: EPA
Majanduspoliitikas lubab suuri maksukärpeid, sh ettevõtte tulumaksu kärpimist 15%-le ja ükskikisiku tulumaksu kõrgeima määra kärpimist 39,6%-lt 33%-le.
Lubab suurendada kaitsekulutusi ja infrastruktuuri investeeringuid, toetab miinimumpalga tõusu 10 dollarile tunnist. Sotsiaal- ja ravikindlustuse süsteemis muutusi ei plaani. Lubab regulatsioonide vähendamist, immigratsiooni piiramist, kaubanduslepingute avamist uuteks kõnelusteks. Vahetaks välja Föderaalreservi juhi Janet Yelleni. Riigivõlga nimetab praegusel tasandil hirmutavaks, kuid ei räägi enam võimalusest, et USA võib jätta osa võlast tagasi maksmata.
Välispoliitikas pakkunud idee otsida Venemaaga koostööd, et vähendada pingeid Süürias ja mujal. Ei nõustu, et Venemaa on püüdnud mõjutada USA valimiste tulemusi.
Nimetab Hiinat valuutaga manipuleerivaks riigiks. Ähvardab kõrgete tariifidega, kui Hiinat ei nõustu kaubanduslepinguid üle vaatama. Kavatseb karmistada karistusi intellektuaalse omandi varguse eest.
Kritiseerib eurooplaste suutmatust kaitsta end terroristide eest.
NATOs ootab liitlastelt suuremat panust või vastasel korral USA lahkub. NATO peaks suunama fookuse Venemaalt terrorismile ja migratsiooniprobleemidele.
Donald Trumpil pole vajalikke omadusi, ta ei kõlba USA presidendiks, väidab demokraatide esinumber Hillary Clinton.Foto: EPA
Majanduspoliitikas lubab maksusoodustusi firmadele, mis suurendavad töötajate osa kasumijaotuses või pakuvad praktikakohti, plaanib tõsta eelkõige jõukamate ameeriklaste maksukoormat.
Lubab suurendada kulutusi alates kutse- ja kolledžiharidusest lairibavõrkude, rohelise energia ja infrastruktuuri investeeringuteni, plaanib piirata võimalusi ettevõtte viimiseks välisriiki, et vähendada makse.
Toetab karmimat kontrolli finantssektori üle, immigratsiooniseaduste reformi, naiste hõive suurendamist. On muutnud oma varasemat toetavat hoiakut vabakaubanduslepingutele. Toetab miinimumpalga tõstmist, partei on välja pakkunud taseme 15 dollarit tunnist.
Välispoliitikas kritiseerib Hiinat inimõiguste pärast, kuid teisalt panustanud kahe riigi dialoogi edendamisse. Räägib vajadusest toetada Euroopa liitlasi.
Kiidab NATOt, USA peaks enam tegema liitlaste tugevdamiseks eelkõige Venemaa agressiooni vastu. Väidab, et NATO on USA enda riiklikes huvides.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Poliitika
- Donald Trump
Hetkel kuum