Äripäev • 12 november 2016
Jaga lugu:

Vaata, mida tahavad ametiühingud koalitsioonileppes näha

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson  Foto: Andres Haabu

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson edastas uut valitsust loovatele Jevgeni Ossinovskile, Margus Tsahknale ja Jüri Ratasele ametiühingute ettepanekud tulevasse koalitsioonilepingusse.

1. KOLMEPOOLSETE LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIVITAMINE, SEALHULGAS MIINIMUMPALGA KOKKULEPPIMISEKS

Probleemikirjeldus: Erinevalt Soome ja paljude teise Euroopa riikide tavadest pole Eestis juurdunud tava tööturu osapooltel regulaarselt tööturul toimuvat arutada ja vajalikke muudatusi kokku leppida. Samas võiks ühine panus tagada nii majanduse kiirema kasvu kui jätkusuutlikuma miinimumpalga kokku leppida.

Ettepanek: Käivitada regulaarsed kolmepoolsed läbirääkimised ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel tööturgu puudutavate probleemide lahendamiseks ja tulupoliitiliste kokkulepete sõlmimiseks.

2. MAKSUVABA TULU MÄÄRA TÕSTMINE

Probleemikirjeldus: Meie hinnangul on maksude tasumise peakoormus langenud järjest enam mediaanpalga eest töötavale inimesele, samas kui mediaanpalk suudab niigi vaevu pakkuda väärikat äraelamist töötaja perele. Olukord on keerulisemgi sellel poolel töötajaskonnast, kes teenivad alla mediaanpalga.

Ettepanek: Tõsta regulaarselt maksuvaba tulu määra ja hoida seda umbes 66% tasemel miinimumpalgast. Maksutulu vähemlaekumine katta vara- ja kasumimaksude või tulumaksumäära või lisanduva maksuastme arvelt.

3. TÖÖLEPINGUSEADUSE MUUTMINE

Probleemikirjeldus: 2009. aasta juulis jõustunud töölepinguseadus on sattunud kriitika alla korraga tööandjate ja töötajate poolelt. Töötajad soovivad tõsta õiguskindlust, sealhulgas töötajate esindajate tugevamat kaitset, tööandjad paindlikumat tööajasüsteemi.

Ettepanek: Avada uued läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel eesmärgiga täiendada ja tasakaalustada turvalise paindlikkuse skeemi tööturul ja sätestada reaalsed sanktsioonid seaduse rikkujatele.

4. TÖÖÕNNETUS- JA KUTSEHAIGUSKINDLUSTUSE KÄIVITAMINE

Probleemikirjeldus: Järjest enam kohtame töötajaid, kes tervise tõttu ei suuda töötada pensionieani. Enamus Euroopa riike on lisaks tööinspektsioonide tõhusale tööle rakendanud kindlustuspõhist motivatsioonisüsteemi tööandjatele.

Ettepanek: Käivitada Eestis tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis lähtub iga tööandja tegevuse reaalsest riskiastmest ja motiveerib läbi investeeringute neid tegureid vähendama.

5. AMETIÜHINGUTE JA TEISTE MITTETULUNDUSÜHINGUTE LIIKMEMAKSU TULUMAKSUVABASTUS

Probleemikirjeldus: Hoolimata sellest, et vabakond omandab ühiskonnas järjest suuremat rolli, on inimeste kuulumine erinevat liiki mittetulundusühingutesse madal. Toimivad mittetulundusühingud saavad tihti oma peamise tulu mitte laiapõhjaliselt liikmeskonnalt liikmemaksu näol, vaid erinevatest projektidest.

Ettepanek: Taastada maksuvabastus mittetulundusühingutele, sealhulgas ametiühingutele ja erakondadele makstavate liikmemaksude pealt.

6. TÖÖTUSKINDLUSTUSKAITSE LAIENDAMINE

Probleemikirjeldus: Töötukassa andmetel saavad töötuskindlustushüvitist vaid kolmandik nende klientidest, teine kolmandik saab imeväikest riiklikku töötutoetust ja kolmandik ei saa midagi. Hindame, et kahe kolmandiku töötajate puhul ei ole täidetud põhiseaduse nõue tagada abi töötuse korral.

Ettepanek: Laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi kokkuleppel töölt lahkujate võrra, suurendada töötuskindlustushüvitise suurust (60% senisest töötasust esimesel sajal päeval, hiljem 50%) ja tõsta riiklikku töötutoetust. Lisaks soovitame töötada välja vabatahtliku töötuskindlustuse skeemi juhatuse liikmetele

7. PENSIONIREFORMI KOKULEPPE SÕLMIMINE

Probleemikirjeldus: Pensionisammaste käivitamine kümne aasta eest lõi liitujates lootuse, et kogumisskeemides osalejate pensionipõli saab olema helgem kui tänastel vanaduspensionäridel. Selle lootuse realiseerimiseks tuleb ellu viia terve rida muudatusi, millega eelmine valitsus ka algust tegi. Läbi tuleb mõelda eri- ja soodustingimustel vanaduspensioni saajate väljumisskeemid, tugi pensionieelse töötuse vältimiseks ning soodustused tööandjamaksete suurendamiseks kolmandasse sambasse.

Ettepanek: Käivitada läbirääkimised tööandjate ja ametiühingutega pensionireformi kokkuleppe sõlmimiseks.

8. TERVISHOIUSÜSTEEMI REFORM

Probleemikirjeldus: Vananeva ühiskonna tingimustes on keeruline tulle toime tervishoiusüsteemiga, mis on tugevasti alarahastatud, patsiendile keerukas ja liigselt orienteeritud üksikute raviprotseduuride tootmisele ning sotsiaalkaitsesüsteemidega piisavalt seostamata. Samuti on toimub meditsiiniline sekkumine sageli haiguse hilises faasis, kui ravi on kallim ja täieliku paranemise lootus väiksem.

Ettepanek: Tõsta oluliselt tervishoiusüsteemi rahastamist ja viia samal ajal läbi süsteemi reform tervikliku patsiendikäsitluse ja ennetustegevuse hoogustamise vaimus. Lisaks peame õigeks haiguspäevade varast ja paindlikku hüvitamist, et tagada haigete õige ravi võimalikult varases faasis.

Peale nende ettepanekute toetavad ametiühingud 

Sotsiaalmaksu miinimumpiiri kaotamist, et võimaldada osalise ajaga töötamist. Osalise ajaga töötajad ei saa täna taotleda madalapalgaliste tulumaksu tagasimakset ka olukorras kui töötaja ise eelistaks töötada täisajaga.Eesti kaubalaevastiku taastamisemeetmete rakendamine ja seeläbi meie meremeestele täiendavate töökohtade loomine vastavalt Eesti merenduspoliitika 2012-2020 sätestatud suunistele.Vanemahüvitise reformi, mis muudab süsteemi selgemaks ja paindlikumaks ning motiveerib vanemapuhkuse võtmist isade poolt.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt