Sirje Rank • 18. november 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Trump teeb Balti riikide rootslased murelikuks

Lipud Swwedbanki Läti kontori ees. Arhiivifoto.
Lipud Swwedbanki Läti kontori ees. Arhiivifoto.  Foto: Scanpix/REuters

Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab kaaneloos, kuidas Donald Trumpi valimine USA presidendiks annab Balti riikides tegutsevatele Rootsi ettevõtetele põhjust muretseda.

Rootsi on regiooni suurim välisinvestor – Eestis tegutseb vähemalt 1900 Rootsi ettevõtet, Lätis 800 ja Leedus 200. „Mingit fundamentaalset muutust ei ole toimunud, kuid julgeolekuolukord on suur ebakindlustegur,“ ütles lehele Swedbanki pressiesindaja Stockholmis Claes Warrén.

Murelikuks teevad Donald Trumpi väljaütlemised valimiskampaania ajal, mis seadsid küsimärgi alla USA valmisoleku Balti riike kaitsta. See võib ajendada eri osapooli testima, kust uued piirid lähevad, ütles lehele Rootsi totaalkaitse uurimisinstituudi FOI teadur Johan Eellend.

„Olukorras, kus Venemaa tunnetab, et Balti riikidel ei ole NATO ja lääneriikide toetust, suureneb Venemaa motivatsioon üritada väljapressimist või Baltikumi mõjutamist, olgu see majanduse, vähemuse poliitika või sõjaliste vahendite abil,“ ütles ta. See võib sundida investoreid uusi investeeringuid edasi lükkama.

Swedbanki peaökonomist Lätis Martin Kazaks möönab, et üksi sellise kahtluse õhkuviskamine võib vähendada investeerimishuvi.

Samas ei ole leht kõnelenud ühegi ettevõtjaga, kes taolist hirmu väljendaks. Ka artikkel ise läheb üle jutuks sellest, kuidas Rootsi pangad on kolinud töökohti madalama tasemega Balti riikidesse, nimetades seda outsourcing buumiks. Tuleval ja ületuleval aastal plaanib vähemalt Swedbank seda trendi jätkata, luues aastas juurde umbes 200 töökohta.

Martin Kazaks möönab, et ollakse pigem äraootavad, et selguks, millist poliitikat akkab tegelikult ajama USA uus president.

Swedbanki värskes prognoosis ennustatakse ebakindlusest hoolimata tuleval aastal Balti riikide majandusolukorra paranemist. Oluliseks veduriks on era- ja avaliku sektori investeeringud. Suurimad riskid on geopoliitilised ning nõrk nõudlus maailmamajanduses. Eriti Lätis on oodata transpordisektoris negatiivset šokki, kui Venemaa viib lõpule naftatransiidi Balti riikidest ümbersuunamise oma sadamatesse. Nii nagu Rootsis, prognoosib Swedbank ka Balti riikides netoekspordi vähenemist ja siseriiklike kasvutegurite tähtsuse kasvu.

Swedbank on Balti riikide majanduskasvu prognoose kärpinud. Eestis prognoosib Swedbank tänavu SKP kasvu 1,3%, mis tuleval aastal kiireneb 2,4%le ja sealt edasi 2,5%-le.

Lätis kärpis Swedbank SKP kasvu tänavu 2,1 protsendilt 1,6%-le, mille põhjuseks on vähesed investeeringud. Kahel järgneval aastal kärbiti kasvuprognoose vastavalt 2,6%-le ja 2,9%-le. Leedus prognoosib Swedbank tänavu SKP kasvu 2%, mis jääb samuti varasematele ootustele alla. Järgmisel kahel aastal kasvab Leedu SKP värske prognoosi järgi vastavalt 2,8% ja 2,5%.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt