Ulatuslik petuskeem tööjõu rentimise sildi all

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 24. november 2016 kell 3:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ulatuslik petuskeem tööjõu rentimise sildi all
Maksuamet ja prokuratuur harutavad juba pikemat aega lahti umbes 30 ettevõttest koosnevat aastaid kestnud petuskeemi, millega tekitati tippajal kahju suurusjärgus 2 miljonit eurot aastas.
Äripäev on juba kirjutanud selle skeemi ühest osast, kus börsifirma Tallinki laevadel fototeenust osutanud ettevõte koos tema ümber punutud võrgustikuga maksis ümbrikupalkasid ja jättis ka deklareeritud tööjõumaksud tasumata. Nüüd selgub maksuameti värskest kohtuvõidust turvafirma Delta Security OÜ üle, et petuskeem oli oluliselt laiem.
Näiliste tööjõurendifirmade varjus toimunud petuskeemi võtmeisik on Äripäeva andmetel kurikuulus Valga ärimees Raivo Paala. Juba üle kümne aasta tagasi sattus Paala oma ettevõttega Transoil Service maksuameti huviorbiiti ja pärast aastaid kestnud kohtulahinguid mõisteti ta riigikohtus süüdi maksukelmuses suures ulatuses.
Paala pole maksupettuste uurijatele olnud aga sugugi kerge pähkel, sest ta on kohtutes sarivaidleja ning vaidlused temaga on kestnud aastaid. 2013. aasta veetis Paala Transoili pettuse tõttu suuremas osas vanglas, kuid see teda ei pidurdanud, sest siin kirjeldatud petuskeem võttis võimsamad tuurid üles aastatel 2014-2015.
Paala parem käsi tööjõumaksude petuskeemis on toimetuse andmeil olnud Teet Raatsin, kes on end mh tituleerinud kodanikuaktivistiks. Samuti on Paala ja isegi konkreetse skeemiga oma seos legendaarsel ärimehel Meelis Laol, kes hakkas fotoäris toimunud pettuse avalikuks tulles Paala poolel asju ajama. Võimalik, et ka Laol endal oli vaja ses puntras kastaneid tulest välja tuua, igatahes on tal minevikus olnud Paalaga ärisidemed.
SkeemFoto: Äripäev
Skeem punuti turvafirma külge
Kuid tuleme nüüd maksuotsuse juurde, mis on maksuameti poolt vaadatuna nii-öelda esimene ametlik linnuke ulatusliku skeemi harutamisel ehk esimene jõustunud maksuotsus ses skeemis.
Novembri alguses jõustas kohus ligi 90 000 euroni ulatuva maksuotsuse ettevõtte Delta Security OÜ vastu. Delta Security on turvateenuseid osutav ettevõte, mis on seotud olnud Jaanus Kukebaliga (alates tänavu aprillist kuulub Paalale). Ettevõtte kodulehe andmetel on neil vähemalt minevikus olnud suuri kliente, näiteks tuntud ehitusfirmasid. Delta Security ümber punuti skeem, kus ettevõtte töötajad palgati tegeliku tööandja asemel teistesse, Äripäeva andmeil Paala kontrolli all olnud ettevõtetesse. Palgad maksid töötajatele välja omakorda kolmandad ettevõtted, mis olid samuti toimetuse andmeil Paala kontrolli all ja esitasid ühtlasi näilise tööjõurendi teenuse osutamise eest Delta Securityle arveid.
Kukebal eile Äripäevale sisulisi kommentaare ei andnud. Veebruaris kirjutas Postimees Kukebali vahistamisest sama skeemi uurimise tõttu ja siis sõnas ta lehele järgmist: „Maksuameti ametnikud eeldasid, et on tekkinud mingisugune maksuvõlg täiesti legaalsetes tehingutes, kus pole mingit võlga. Praegu süüdistatakse minu äriettevõtteid selles, et need tegid koostööd kolmandate äriettevõtetega, kes olid riigile võlgu.“
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhi Kaido Lemendiku sõnul oli petuskeemi eesmärk tööjõumaksudeks ette nähtud raha tegeliku tööandja ettevõttest välja kantida ja küsida muult, majandustegevuseta kehalt tööjõu rentimise sildi all riigilt alusetult käibemaksu tagasi.
Nagu öeldud, siis jõustunud maksunõue Delta Security vastu on ligi 90 000 eurot, kuid see summa puudutab ainult kontrolliperioodi nelja kuu jooksul 2014. aastal. Delta Security on saanud kahtlustuse ka maksukuriteos, kuid kuriteo uurimine alles kestab. Peale selle jahvatavad kohtuveskid veel mitut Paala ja Raatsini skeemiga seotud ettevõtete maksuotsust.
Paala arvates on riik temale võlgu
Ulatusliku, fiktiivsele tööjõurendile üles ehitatud petuskeemi kohta ütles Lemendik, et sellist maksupettuse eesmärgil tehtud skeemi ei ole mõtet üritada. „Varem või hiljem näeb maksuamet selle läbi ja lisaks maksude määramisele nõuame sisse ka intressid, millelt omakorda tuleb tasuda tulumaks, rääkimata karistustest kuni võimaliku kriminaalkaristuseni välja“.
Raivo Paala kommenteeris sarnaselt oma varasematele selgitustele, et tegelikult on maksu- ja tolliamet ehk riik hoopis temale võlgu ning tööjõumaksudega on nüüd toimunud justkui tasaarveldamine. „Olen lähtunud oma võõrandamatutest põhiõigustest ja lähtun ka tulevikus, vaatamata sellele, millise otsuse teeb maksu- ja tolliamet, riigikohus või seda mõistab ja kirjutab Piret Reiljan,“ teatas Paala.
Kuidas kahjustab tööjõumaksude pettus töötajaid?
Nagu tavapärasel töösuhtel, on ka kirjeldatud petuskeemi puhul töötaja värbaja ja töövestluse pidaja ettevõte, kus inimene ka reaalselt tööle asub. Erinevus seisneb selles, et tööleping vormistatakse teise äriühingu nimele, kes väidetavalt tegeleb renditööjõu vahendamisega. Kuigi töölepinguseaduse järgi tuleb töötajat teavitada, et tööülesandeid täidetakse renditööna teises ettevõttes, siis antud juhtudel jäetakse see lihtsalt tegemata.
Tavaliselt makstaksegi paar esimest kuud töötajatele töötasu vastavalt kokkulepetele, seejärel hakkab töötasu enamasti viibima ning lõppkokkuvõttes seda välja ei makstagi. Välja maksmata jääb ka puhkusetasu.
Küsimuste tekkimisel suunatakse töötajaid selle äriühingu poole, kellega neil on vormistatud tööleping. Tulemus on alati üks – töötasu jääb saamata, kuna tavaliselt on selleks ajaks nendel äriühingutel suured maksuvõlad, sest deklareeritud töötasudelt on maksud tasumata. Äriühingu juhatus on tavaliselt kättesaamatu ning probleemide lahendamine seetõttu võimatu.
Kirjeldatud skeemi sattusid töötajad olenemata rahvusest või soost. Suurim kahju töötajatele peale eespool mainitud töötasust ilmajäämise oli see, et pettuse ajal ei tehtud makseid töötaja II samba fondi. Lisaks, juhul, kui inimene „unustati“ töötamise registrist maha võtta, ei saanud ta ka tegelikult ettenähtud hüvesid nagu töötuabiraha või eelpension.
Kõige eelneva tõttu tuleb uut tööd vastu võttes olla tähelepanelik. Esimese asjana tulebki jälgida, kas tööd pakkuva äriühingu nimi on märgitud ka töölepingu osapooleks. Samuti tuleb vaadata, et ka äriühingu esindaja töölepingu allkirjastaks ja teile teise eksemplari annaks.
Turvafirma töötajad tõmmati petuskeemi
Maksu- ja tolliamet kontrollis 2014. aasta jaanuarist aprillini turvafirmat Delta Security OÜ, mis tol ajal kuulus Soomes registreeritud, Jaanus Kukebaliga seotud ettevõttele KRK Group OY.
Jõustunud kohtuotsusest selgub, et Delta Security ei saanud kontrollitaval perioodil kolmelt Raivo Paala ja Teet Raatsiniga seotud äriühingult (RWT Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ ja Nocturne Grupp OÜ) tööjõurendi teenust, nagu mulje oli loodud. Need ettevõtted esitasid Delta Securityle fiktiivseid arveid, nii et peale tööjõumaksude tasumata jätmise andis skeem võimaluse ka riigilt alusetult käibemaksu tagasi küsida.
Väidetavad renditöötajad olid tegelikult Delta Security enda töötajad, kellele tehtud töötasu väljamaksetelt tulnuks tasuda tööjõumaksud.
Töötajad vormistati ametlikult tööle omakorda kolmandatesse, samuti Paala ja Raatsiniga seotud firmadesse (Baltic Tööjõud OÜ, KP Büroo või KP Tööjõud OÜ), mis tööjõumaksude tasumisele vilistasid.
Skeemimeistritel oli maksunõudele hulk vastuväiteid ja nad vaidlustasid kohtus maksunõude, kuid nüüdseks on jõustunud kohtuotsus maksuameti kasuks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum