Tööandjad: rohkem sisserändajaid on hädavajalik

Tööandjate hinnangul tuleks sisserände piirarvu kindlaksmääramisel lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal.

“Sidudes sisserände piirarvu Eesti püsielanikkonnaga, oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv hoopis väheneda, sest püsielanike arv väheneb. Tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki nõnda uusi töökohti ka eestimaalastele,” ütles keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Seetõttu on liidu teatel hädavajalik sisserände piirarvu suurendada.

Tööandjate keskliit soovitab üle vaadata ka välistöötajate palganõude. Hiljuti riigikogus teise lugemise läbinud välismaalaste seaduste muudatustega kehtestatakse välistöötaja minimaalseks palganõudeks Eesti keskmine palk. Praeguse seisuga tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale maksta 1,24-kordset palka. Kuid see leevedus ei ole piisav, leiab tööandjate keskliit, sest ei aita sektoreid, kus palk jääb alla keskmise (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis ainult umbes 35% töötajaid. Kui on kindel tahe palganõue keskmise palgaga siduda, peaks see olema sektoripõhine.

Tööandjate keskliidu hinnangul väheneb aastani 2040 erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal keskmiselt 5000 võrra, mis tähendab, et 25 aasta pärast on Eestis praeguste demograafiliste trendide jätkudes 125 000 maksumaksjat vähem. 

Tänane Postimees kirjutas, et viimastel aastatel on Eesti olnud nõus aastas vastu võtma mitte rohkem sisserändajaid kui 0,1 protsenti Eesti alalistest elanikest. Tänavu on kvoot 1317, kuid politsei- ja piirivalveameti kinnitusel on juba praegu selge, et see tuleb täis enne aasta lõppu.