Äripäev • 7. detsember 2016
Jaga lugu:

Olerexi kütuste sisseostujuhi Alan Vahti ennustus 10% kütusehinna tõusust esmaspäeval läks täide.
Olerexi kütuste sisseostujuhi Alan Vahti ennustus 10% kütusehinna tõusust esmaspäeval läks täide.  Foto: Andras Kralla

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,0%, teatas statistikaamet.

Seejuures ennustavad nii Eesti Pank kui ka Swedbank, et hinnakasv saab hoo sisse. „Viimaste, oktoobris kogutud võrreldavate andmete põhjal oli Eesti ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon 1,0% – üks euroala kiirematest,“ ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai. Tõsi, kuigi aasta viimastel kuudel on inflatsioon kiirenenud, jääb tarbijakorvi maksumus selle aasta kokkuvõttes varasema hinnalanguse tõttu 2015. aasta taseme lähedale, ütles Kattai.  

„Järgmisel aastal hindade kasv kiireneb, seda tänu toorainete kallinemisele ja tarbimismaksude tõusule. Hindade tõusu ja aeglasema brutopalga kasvu tõttu aeglustub oluliselt palgatöötajate ostujõu kasv,“ lisas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Seejuures hinnakasvu veduriks saab olema kütus.

Nii tõusis mootorikütuste hind novembris aastatagusega võrreldes 4%. Hinnatõusu toetasid kõrgemad  aktsiisimäärad ja kallim nafta. „Järgmistel kuudel peaks kallima nafta panus hinnaindeksisse oluliselt suurenema. Detsembris peaks nafta hind meie prognoosi järgi olema aastatagusest juba kusagil 40% võrra kallim. Mootorikütuste hinnatõus on aga oluliselt väiksem, kuna mootorikütuste hinnast moodustavad suurima osa erinevad maksud,“ selgitas Elmik.

Swedbanki prognoosi järgi naftabarreli hind tasapisi kallineb, kerkides praeguselt 54 dollarilt järgmise aasta lõpuks 67 dollarini. Keskpikal perioodil peaks meie hinnangul nafta hind jääma 70 dollari kanti barreli kohta. 

Oluline mõju Eesti hindadele avaldab igal juhul välismõju. Nii jõuab Swedbanki prognoosi järgi euro-dollari kurss kuue kuu pärast pariteedi lähedale. „Euro odavnemine USD suhtes suurendab mõnevõrra importkaupade ja –teenuste hindu Eestis. Samal ajal on euro odavnemine kasulik neile euroala ja Eesti eksportööridele, kes USA dollarites oma toodangut müüvad,“ selgitas Elmik.

Statistika

Kaubad olid 2015. aasta novembriga võrreldes 1,2% ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 3,1% ja mittereguleeritavad hinnad 0,5%.

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,2% kallinemine, millest ligi kolmandiku andsid 1,9% kallinenud piim, piimatooted ja munad ning üle viiendiku 2,9% kallinenud köögivili. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus novembriks ostetud lennukipiletid olid 17% odavamad kui kuu varem.

„Alusinflatsioon ehk teenuste ja tööstuskaupade hinnakasv on 2016. aastal olnud aeglane. Tööstuskaupade hinnad on Eestis muutunud väga vähe, sest imporditavate kaupade pikaaegne odavnemine on tasakaalustanud sisemaist hinnakasvu, mis on ennekõike olnud seotud tööjõukulude suurenemisega. Keskmise palga kasv on aeglustumisest hoolimata endiselt kiire, aga kuna kodumajapidamised eelistavad varasemast rohkem säästa, on nõudluspoolne surve hindadele nõrgenenud. Seda ilmestab ka jaemüügi aeglasem kasv. Seejuures soodustab aeglase inflatsiooni jätkumise ootus omakorda säästmist. Lisaks tööstuskaupadele on viimastel kuudel aeglustunud ka teenuste hinnakasv, ning seejuures on teenuste hinnakasv olnud tavapärasest heitlikum,“ selgitas Kattai.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt