Kas Eesti puitmajade edulugu jääb kestma

Kõige suurem proovikivi on, kuidas pidada sammu aina kasvava automatiseerimisega, säilitades samal ajal eelise olla paindlik ja täita keerulisi projekte.

Kivisoo tõi Äripäeva teemaveebi Ehitusuudised.ee korraldatud ehituskonverentsil esinedes näite Poola tootjate kohta, kes on investeerinud uude tehnoloogiasse ja tellinud Weinmanni tehasest täisautomaatseid maja tootmisliine. „Kui poolakad need liinid tööle panevad, siis ei tea, mis Eesti tootjatel veel teha on,“ märkis Kivisoo.

Rohkem lisandväärtust

Puitmaja sektori pudelikael on juba praegu väike ärikasumi marginaal võrreldes muu töötleva tööstusega. „Me küll kasvame, areneme, siseneme uutele turgudele ja teeme järjest keerukamaid asju, kuid me ei tee seda just väga kasumlikult,“ märkis Kivisoo. Samas on puitmajaturg selgelt kasvav, puidust ehitatakse järjest rohkem ja ka ehitusmaterjalina saavutab puit järjest populaarsust.

Kivisoo jagas ka ekspordiuuringu tähelepanekuid, et Eesti on jäänud keskmise sissetuleku lõksu: oleme ühiskond, kes odavat tööd justkui enam teha ei taha, kuid kallist veel ei oska. Nii oleme oma odava tööjõu eelise Lääne-Euroopa ees kaotanud, nagu ka kvaliteedi eelise Ida-Euroopa ees, kes on meile järele jõudnud. Kuna ohtralt on näiteid riikidest, kes on sellesse lõksu pidama jäänud aastakümneteks, on meie katsumus, kuidas sellest välja saada.

Kui vaadata meie pakutavat hinnakonkurentsi, siis Norra rätsepaülikonna tegijatega suudame turul paremat hinda pakkuda küll. Kui võrdleme end Norra tüüpmajatootjatega, siis on juba küsimus. Nii peame Kivisoo järgi olema võimelised tegema midagi rohkem, teistmoodi ja erilisemalt ning müüma end muul moel kui ainult hinna baasil.

Tähtis on ka tunda turgu, kus tegutsetakse, sest muidu võib see kogemus kalliks osutuda. Näiteks kui kasutad Norras sealse sertifikaadita aurutõket, mõjub see halvasti kõikidele Eesti tootjatele. Teadvustada tuleb ka oma rolli väärtusahelas, sest alati ei pruugi allhankija staatus võrduda sõimusõnaga.

Olgugi et puiduhind on olnud viimasel ajal soodsal ja stabiilsel tasemel, peab valmis olema näiteks energia hinna tõusuks, jätkas Kivisoo. Järjest keerulisemaks muutub ka sisenemine uutele turgudele, sest olgugi et töötatakse ühise Euroopa Liidu vihmavarju all, tegeleb iga riik ikkagi oma tootjate kaitsega.

Töökultuur on kadumas

Eesti ehitussektori jaoks valusa teemana tõi Kivisoo välja oskustööjõu küsimuse. „Peame sageli tegelema tööharjumuse õpetamisega. Et kui tööpäev algab kell kaheksa, siis selleks kellaajaks ka tööle jõutaks, mitte pool üheksa või kell kaks,“ seletas Kivisoo. Näiteks Valgamaal, kus on suurim registreeritud töötuse määr 12,5 protsenti, sain ma suvel tehasesse tööjõudu otsides kõne vaid ühelt mehelt, kes kohtuma ei tulnudki.

Murekoht on ka insener-tehnilise personali väljaõpe. Kui ehitussektoris ja puitmajatootmises on inimesi pigem juurde vaja, siis sisseastumine nendele erialadele on väike. See on Kivisoo sõnul kindlasti probleem, mille mõju me tunneme kolme-nelja-viie aasta pärast veel valusamalt.

Üha keerulisem ja prognoosimatum on ka insener-tehnilise teenuse sisseostmine. „Kui tipphooajal saame hoone planeerimisel partnerilt vastuseks neli korda suurema numbri, sest tööd on nii palju ja nad saavad suuremat hinda küsida, siis ka see on meie jaoks pudelikael,“ toob Kivisoo näite ja lisab, et ka täistööhõive saavutamise ja vananeva ühiskonnaga seotud probleemid muutuvad nende sektoris järjest tõsisemaks.

Head arengueeldused

Eesti puitmaja sektori tugevuseks peab Kivisoo julgust, paindlikkust ja pealehakkamist võtta vastu keerukaid insener-tehnilisi ülesandeid ja neid edukalt täita. „Me põhimõtteliselt valmistame rätsepaülikondi, kui rääkida elukondlikest hoonetest. Ja olgugi et me kõik püüdleme suurema standardiseerituse poole, peame rohkem keskenduma protsessidele ja muudele küsimustele,“ ütleb Kivisoo.

Loomulikult on meie suur eelis ka põhjamaises kliimas kasvanud tugev puit, mille väärindamiseks on tehtud õiged ja asjakohased investeeringud. „Meil on võimalik kasutada väga head ja kvaliteetset materjali oma majade tootmisel ja kvaliteetne toode on see, mis loob eelduse välisturul edu saavutamiseks,“ märgib Kivisoo. Tuleviku edu pandiks peab Kivisoo ka Eesti tootjate sõbralikku konkurentsi ja koostööd välisturgudel, mis on seni edukalt toiminud.

Hea teada

Meie kõige suuremad sihtturud on Norra, Rootsi ja Saksamaa.

 

Eesti on alates 2010. aastast Euroopa suurim puitmajade eksportöör. Eestile järgneb Saksamaa ja iga aastaga järjest rohkem puitmaju eksportiv Leedu.

Eesti on ka kõige suurem aiamajade tootja Euroopas – kaks kõige suuremat aiamajade tootjat on praegu Eesti tootjad. Tootmismahtudelt on Eesti Euroopa seitsmes tootja, kuid on tootmismahtude edetabelis järjest kasvamas. Eesti esieksportööri staatus Euroopas tuleneb meie enda koduturu väiksusest.