• Jaga lugu:

    EL ja USA Venemaa sanktsioonidega eri teed?

    Angela Merkel ja Francois Hollande pressikonverentsilFoto: Scanpix/Reuters

    Saksamaa ja Prantsusmaa juhid teatasid neljapäeval algava Euroopa Liidu liidrite Ülemkogu eel, et Venemaale kehtestatud sanktsioone tuleb pikendada, sest sõjalise konflikti lõpetamiseks Ukrainas pole piisavalt edusamme.

    Samal ajal kinnitas USA presidendiks valitud Donald Trump oma välisministri kandidaadiks naftakompanii Exxon juhi Rex Tillersoni, kes on kahelnud taoliste sanktsioonide mõttekuses.
    Kui Ülemkogu homme ootuspäraselt sanktsioonid veel pooleks aastaks kinnitab, võivad ELi ja USA uue administratsiooni poliitika minna eri suunda.
    Venemaa sanktsioone tuleb taas pikendada,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel eile ühisel pressikonverentsil Prantsusmaa presidendi Francoise Hollande’iga. Edasiliikumine Minski kokkuleppe tingimuste täitmisel on olnud aeglane. „Oleksime tahtnud selle protsessiga kaugemal olla,“ ütles Merkel agentuuri Bloomberg vahendusel.
    „Minski leping tuleb ellu viia,“ ütles Hollande. „Toetan – nii nagu ka kantsler - sanktsioonide pikendamist, kuni toimub edasiminek.“
    Tegemist on sanktsioonidega, mis kehtestati Venemaa finantssektorile, energia- ja kaitsetööstusele 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist ja Venemaa toetust Ukraina separatistidele.
    Järgmisel korral – kui selline vajadus peaks olema – ei pruugi sanktsioonide pikendamine ka ELis enam võimalik olla. Poliitiliselt tugevnevad Euroopas jõud, kes taunivad sanktsioonidest Euroopale enesele tekitatud kahju. Kevadel toimuvatel Prantsusmaa presidendivalimistel on liidriteks poliitikud, kes soovivad vähendada pingeid Prantsusmaa ja Venemaa suhetes. Francois Hollande teiseks ametiajaks kandideerida ei plaani.
    Lisaks on näiteks Itaalia ja Ungari juba ammu sanktsioone kritiseerinud, kuid hoidnud siiani siiski teiste ELi riikidega ühist joont.
    Fantastiline meeskond
    Pühapäeval nimetas Venemaa presidendi administratsiooni nõunik Sergei Markov Donald Trumpi ilmet võtvat meeskonda „fantastiliseks meeskonnaks“, kus on hulk inimesi, kellega Venemaa saab koostööd teha.
    Rex Tillersoni nimetamist välisministri kandidaadiks kiitis ka Juri Ušakov, Venemaa endine suursaadik USAs, kes on president Vladimir Putini üks lähemaid välispoliitika nõunikke. „Ta on omal alal väga suur professionaal,“ kiitis ta. „Ta on Venemaal hästi tuntud ning olnud aktiivne koostöö tegija.“
    Venemaa parlamendi ülemkoja kaitse ja julgeolekukomitee liige Aleksei Puškov ütles, et Tillersoni saamine USA välisministriks oleks sensatsiooniline, vahendas Bloomberg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Narkoäri on koroonašokist üle saanud Soomes buumib kokaiin
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.