Euroopa Komisjon sai valmis ettepanekud, kuidas muuta sotsiaaltoetuste maksmise korda teistest liikmesriikidest tulijatele.
- Volinik Marianne Thyssen Foto: Scanpix/Reuters
Ettepaneku eesmärk on kindlustada ka edaspidi Euroopa Liidus tööjõu vaba liikumine, kuid vähendada võimalusi niinimetaud toetuste turismiks ehk süsteemi kuritarvitusteks. See on ELi jõukamates liikmesriikides süvendanud vastuseisu sisserände vastu ka teistest ELi liikmesriikidest.
Teema oli esikohal
Suurbritannia referendumil, kus otsustati liidust lahkuda. Teema on hell ka
Saksamaal ja
Taanis.
Oktoobris
esitas Saksamaa valitsus eelnõu, mille järgi pole teise liikmesriigi kodanikul võimalik Saksamaal viis aastat töötu abiraha taotleda, kui ta ise pole midagi panustanud, vahendas Wall Street Journal.
Komisjoni ettepaneku järgi saavad liikmesriigid õiguse kehtestada reeglid, mis välistavad, et teisest liikmesriigist tulija saaks päevagi panustamata kohe toetusi nõuda. Ettepaneku järgi tuleb esmalt minimaalselt kolm kuud selles riigis töötada. Alles siis läheb töötu abirahade taotlemisel arvesse varasem töötamine teises riigis. Abiraha suurus on liikmesriiikide pärusmaa, siin komisjon mingeid ettepanekuid ei tee. Samuti tahetakse luua selgust, millised reeglid kehtivad sel juhul, kui töö kaotab inimene, kes elab ühes liikmesriigis, kuid töötab teises.
„Meil on vaja tööjõu liikumist, mis aitaks taastada majanduskasvu ja konkurentsivõimet. See liikumine peab aga tuginema selgetel ja õiglastel reeglitel, mille täitmist on võimalik kontrollida,“ ütles Euroopa Komisjoni sotsiaalküsimuste volinik Marianne Thyssen. Selleks paneb komisjon ette tugevdada hoobasid, mis võimaldaks süsteemi kuritarvitusi ära hoida. Ettepanekuid koostades võttis
Euroopa Komisjon aluseks Euroopa Kohtu lahendeid, mis on selliseid piiranguid toetanud.
Suure väljarändega riigid nagu Poola ja Läti reageerisid komisjoni ettepanekule ettevaatlikult, võttes esmalt aega nendesse süvenemiseks. „Parem, kui reeglid jääksid muutmata,“ ütles WSJ-le Läti valitsuse pressiesindaja.
Taanis aga tahab peaminister seista selle eest, et paketti lisataks selle arutamise käigus ka lastetoetuste indekseerimine, kirjutas Taani majandusleht Börsen. Ehk siis tuleks madalama elatustasemega riigist saabunud töötajale lastetoetust maksta tema päritoluriigi elatustaseme järgi.
Komisjoni värske ettepanek on lisa teisele tänavusele muudatusettepanekule töötajate lähetamise korra kohta, millega samuti tahetakse piirata võimalusi nn sotsiaalseks
dumpinguks. Kui näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia on ettepanekute poolt,
siis eelkõige Ida-Euroopa riikidest, teiste seas ka Eestist, kostab kriitikat.
Komisjoni ettepanekud vajavad jõustumiseks Euroopa Liidu riikide ja parlamendi heakskiitu.
Seotud lood
Ettemaksed on tehingute tegemisel tavalised, kuid samas kaasnevad nendega alati ka riskid. Pole just harvad olukorrad, kus tarnija ei suuda finantsraskuste või tarneahela häirete tõttu tellimust täita, misjärel võivad ettevõtted oma rahast ilma jääda. Balti riikides tegutsev krediidikindlustusmaakler Credeo pakub koostöös Allianz Trade’iga, üleilmse juhtivettevõttega krediidikindlustuse valdkonnas, ettemaksete kindlustamise teenust, mis pakub lisakaitset just selliste olukordade puhul.