Millest loobub valitsus?

Enim kõneainet saanud muutus puudutab ühisdeklaratsioonide esitamist. Kui algselt oli plaanis kaotada abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimalus, mõtles valitsus eelmisel nädalal ümber. Otsustati, et ühisdeklaratsioonid jäetakse küll alles, kuid muutuvad mõned selle esitamise tingimused.

Ühisdeklaratsiooni mööndused

Praeguse plaani järgi säilib ühine mahaarvamise õigus eluasemelaenu intressidele, koolituskuludele ja täiendavale maksuvabale tulule laste eest. Riigilt saavad maksutagastuse, sh ka abikaasa kulude eest need inimesed, kes on teeninud aasta jooksul tulu, millest saab mahaarvamisi teha. Kui inimene ei ole aasta jooksul tulu teeninud, siis 500eurost maksuvaba tulu ta oma abikaasale üle anda ei saa.

Algselt sooviti ühisdeklaratsioone ära kaotada põhjendusega, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel 500 euroni kuus võidab üks inimene 2018. aastal rohkem kui abielupaar praegu kokku. Rahandusminister Sven Sester on selgitanud, et kui praegu saavad abielupaarid ühisdeklaratsiooniga maksuvabalt kokku 340 eurot, kuid tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega 500 euroni tõuseb see summa koguni 1000 euro suuruseks. Sesteri sõnul töötaks see tööhõive stimuleerimise vastu.

Ühisdeklaratsioonide esitamise võimaluse kaotamisega lootis valitsus riigieelarvesse juurde saada 60-70 miljonit eurot, ent kuna ettepanek pälvis väga tugevat kriitikat, otsustati see siiski ära jätta.

Automaks lükkub edasi

Valitsus otsustas ka praegu kobareelnõust välja noppida samuti palju kriitikat saanud automaksu. Algse plaani järgi taheti kehtestada autode esmaregistreerimise maks 2,50 eurot kilovati kohta, kusjuures võimsamate, üle 130kilovatiste autode puhul tuleks iga lisakilovati eest rohkem välja käia. Mõni päev tagasi otsustas valitsus muudatusettepaneku praegu kobareelnõust välja võtta. Sester kirjutas selle peale oma Facebooki-lehel, et tegu on uue poliitilise kultuuriga, kus valitsus ei pea häbenema, kui soovib oma otsuseid põhjalikumalt läbi vaadata, lootes sedasi paremat tulemust saavutada.

Peale nende kahe teema on rohkem küsimusi tekitanud ka gaasiaktsiisi tõstmine ja pangamaks.

Riigikogus käib praegu kobareelnõu teine lugemine. Opositsioonis olev Reformierakond on teatanud, et nad on igasuguste maksutõusude vastu ja üritavad eelnõu vastu võtmist edasi lükata. Näiteks kritiseerib Reformierakond tugevalt valitsuse otsust jätta ära järgmisest aastast kehtima hakkama pidanud sotsiaalmaksu langust.

Praeguseks on teise lugemise läbinud otsus, et suurendatakse täiskasvanute hambaravihüvitist kuni 30 euro ulatuses aastas. Eakatele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele ja teistele hüvitist juba saavatele inimestele suureneb hambaravihüvitis kuni 85 euroni aastas. Seadus hakkab kehtima järgmise aasta esimesest juulist.

Reformierakond venitab nimme

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon pöördus valitsuse poole ettepanekuga võtta maksutõusu ettepanekud tagasi ja järgida kuue kuu etteteatamise reeglit.

Kui valitsus seda ei toeta, siis Reformierakond juhib reeglite rikkumisele maksutõusude läbiviimisel tähelepanu iga muudatusettepaneku hääletamisel, võttes selleks pausi, teatas erakond pressiteates.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal märkis, et Reformierakond tegi eile peaminister Jüri Ratasele ettepaneku kohtumiseks, et vestelda täna riigikogus arutatava maksumuudatuste kobareelnõu teemal. „Vestlesime eile peaministriga, ta andis viisakalt teada, et on Brüsselis Ülemkogul, arusaadav. Kahjuks ei ole eelnõu esitanud rahandusminister kohtunud opositsioonierakondadega ja ei juhtunud seda tänagi. Me oleme maksutõusude vastu sisuliselt ning oleme ka öelnud, et viis, kuidas maksumuutusi üle jala tehakse, on reeglite rikkumine. Valet asja tehakse valel viisil,“ teatas Michal pressiteates.

Tema sõnul saab Reformierakond toetada tulumaksuvaba miinimumi tõusu, kuid ei toeta tööjõumaksude tõstmist, astmelise tulumaksu kehtestamist ja gaasiaktsiisi tõstmist, mis mõjutab 100 000 peret, tõstes hinda ca 20 protsenti. „Niisamuti ei pea me õigeks ühisdeklaratsioonide esitamise võimaluse kaotamist, ootame, et valitsus siin järeleandmisi teeks ning keelu tühistaks,“ selgitas Michal.

Ta märkis, et maksumuudatuste elluviimisel rikutakse seadust, kuna makstõusudest tuleb anda maksumaksjale kuus kuud ette teada. „Olukorras, kus isegi riigikogu rahanduskomisjonil on muudatuste lugemiseks aega vaid napp nädalavahetus, siis kuidas saab eeldada, et ettevõtjad ja Eesti inimesed saavad olla kursis maksumuutustega? See rikub reegleid ja ei ole hea tava,“ lisas Michal.