Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valgevene pole eestlasi hellitanud

    ASi Silvano Fashion Group tütarettevõtted Valgevenes tegelevad peaasjalikult Milavitsa kaubamärki kandvate toodete tootmise ja turustamisega. Pildil naiste pesu kauplus Tallinnas Kristiine keskuses. Foto: Meeli Küttim

    Kui omal ajal käis Minskis kord kuus koos lausa Eesti ärimeeste klubi, siis praegu saab Valgevenes tegutsevaid ettevõtjaid kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

    Äripäeva andmeil tegutseb Valgevenes viis Eesti ettevõtet või ettevõtjat, kellel kokku on üheksa tütarfirmat. Eesti Suursaatkonna Valgevenes esimene sekretär Sven Suursaar ei osanud kedagi enamat juurde lisada. „Olete üles loetlenud kõik ettevõtted, kes on saatkonnaga kontaktis olnud,“ möönis Suursaar. Küsimusele, miks Eesti ärimeeste klubi laiali läks, vastas Suursaar, et ta ei tea ürituste katkemise tagamaid või põhjusi. „Isiklikult ei ole mina ühelgi kokkusaamisel osalenud, kuna need lõppesid enne minu Minskisse teenistusse tulekut aprillis 2015,“ täpsustas ta.
    Arvata võib, et äriklubi soikus seepärast, et lihtsalt ei olnud enam kokku saajaid. Mitu senini Valgevenes tegutsevat ettevõtjat toonitab, et majanduskeskkond Valgevenes on võrreldes Eestiga üksjagu erinev. Valgevenes on bürokraatiat ja riiklikku reguleerimist palju. Ja kirjutamata reegel on, et poliitikast ei räägita. Samas suhtuvad valgevenelased eestlastest ärimeestesse väga hästi, eestlasi peetakse sõnapidajateks ja korrektseteks äripartneriteks.
    Silvano pesu kõigile nähtaval
    Tuntuim Valgevenes tegutseja on Silvano Fashion Group (SFG), mis on alates 2006. aastast seotud naiste pesu tootmisettevõttega Milavitsa. Praegu on SFG-l Valgevenes kokku viis tütarettevõtet. SFG omab Valgevenes 57 oma poodi ja üheksat frantsiisipinda.

    Taust

    Eesti ettevõtete tütred Valgevenes

    AS Silvano Fashion Group (osaluse protsent)

    OOO Silvano Fashion (99%) tegeleb Milavitsa ja Lauma brändide jae- ning hulgimüügiga Valgevenes.

    SP ZAO Milavitsa (84,91%) tegeleb Milavitsa ja Alisee brändide naiste pesu disaini ja tootmise ning hulgimüügiga.

    OAO Yunona (58,33% toodab samuti Milavitsa brändi naiste pesu.

    OOO Gimil (100%) toodab põhiliselt trikotaažist naiste pesu, ööpesu ja vaba aja rõivaid Milavitsa jaGimil brändile ning meeste pesu Hidalgo kaubamärgi all.

    OOO Baltsped Logistic (50%) on Minskis asuv logistikakeskus, mis ladustab ja käitleb suuremas osas Silvano Fashion Groupi ettevõtete toodangut.

    AS Woodbakers

    IP Vitebskaja Lesopilka (100%) on Valgevene suurim okaspuusaeveski.

    OÜ OperaPrima Holding

    SOOO BetonKompleks (80%) toodab Magiljovis betooni.

    OÜ Brenstol

    IP Maurino saeb (100%) lehtpuud: leppa, haaba, saart.

    Kalle Kasemaa

    IOOO Lesnoy sojuz-Bel (100%) tegeleb Vitsebski piirkonnas metsa ülestöötamisega ja saeb vähesel määral jämedat okaspuupalki.

    Allikas: ettevõtted, Äripäev

    „Arvestades, et Milavitsa kaubamärk on Valgevene turul üks tugevamaid brände ning naiste pesu segmendis ka turuliider, on suhtumine Milavitsa brändi väga positiivne,“ kommenteeris SFG juhatuse liige Kati Kusmin. „Samas tähendab see ka pideva tähelepanu all olemist ja konkurentide pingutusi turu pärast võitlemisel.“
    Kusmini andmeil on SFG müügi kasv selle aasta 9 kuuga olnud kohalikus valuutas ehk Valgevene rublas 7,5 protsenti. „Arvestades, et samal ajal oli kogu jaemüügi kasv Valgevenes 3,1 protsenti, võime tulemusega üsna rahul olla,“ lisas ta.
    Kõige kauem, 15 aastat on Valgevenes tegutsenud Piret Zimmermann. Tema firmale OperaPrima Holding kuulub 80 protsenti Magiljovis asuvast betoonitootjast BetonKompleks. Zimmermann ei soostunud äritegevusest Valgevenes rääkima. OperaPrima Holdingu majandusaruande kohaselt tegeleb ettevõte Valgevenes peale betooni tootmise ka betoonimikserite ja tööpinkide turustamisega.
    Valgevene suurimaks saeveskiks kasvanud Vitebskaja Lesopilka kuulub ASile Woodbakers, mille omanikeks on endised Sylvesteri aktsionärid eesotsas Sylvesteri endise kommertsdirektori Kaido Jõelehega. Vitsebski äärelinnas asuv, peamiselt männipalki saagiv saeveski tootis eelmisel aastal 85 000 m3 saematerjali ja tänavuseks tootmismahuks peaks tulema veidi üle 100 000 m3. Suurem osa toodangust läheb eksporti, madalama kvaliteediga saematerjal realiseeritakse Valgevene turul.
    Konkurentsikeeld viis Valgevenesse
    Woodbakersi nõukogu liikme Runo Ruubeli sõnul hakkasid Sylvesteri endised aktsionärid 13 aastat tagasi Valgevenes saeveskit rajama proosalisel põhjusel. Sylvesteri ostnud Skandinaavia kontsern Stora Enso Timber sätestas ostu-müügilepingus konkurentsikeelu, mille kohaselt ei tohtinud Sylvesteri eksaktsionärid teatud aastate jooksul tegeleda Eestis ja Baltikumis okaspuu saagimisega.
    „Eks meil oli teatud mõttes eufooria ka, sest kõik senised Sylvesteri saeveskiprojektid olid hästi õnnestunud,“ lausus Ruubel. „Me arvasime, et saame Valgevenes kergesti hakkama, et suudame saeveski käivitada sama edukalt, nagu olime Eestis teinud. Aga see ei õnnestunud, see oli vaevaline protsess, mis võttis kümme aastat aega.“
    Ruubel tõi peamise põhjusena välja selle, et nad ei suutnud kaua aega leida saeveski etteotsa sobivaid kohalikke juhte. „Me vahetasime neid juhte päris palju, kuni leidsime need, kes suudavad enam-vähem samamoodi mõelda nagu meie. Eks see kultuuride erinevus annab ikka tunda.“
    Ruubel meenutas, et esimestel aastatel, kui Vitebskaja Lesopilka oli kahjumis, käidi ettevõtte raamatupidamist järjepanu kontrollimas. „Neile ei tundunud loomulikuna, et ettevõte on kahjumis ja omanik ei panegi seda kinni,“ muigas Ruubel. Woodbakersi eelmise aasta majandusaruande kohaselt töötas Valgevene saeveskis 129 inimest, konsolideeritud käive oli 14,3 miljonit eurot ja kasum 1,2 miljonit eurot.

    Üks küsimus

    Kuidas iseloomustate äri ajamist Valgevenes?

    Sven Suursaar, Eesti Suursaatkonna Valgevenes esimene sekretär

    Teadaolevalt ei pruugi ettevõtlusega tegelemine olla Valgevenes sedavõrd komplitseeritud kui Venemaal või Ukrainas, bürokraatia muidugi välja arvatud. Seni seda jagub. Kindlasti tuleb kasuks, kui tunnete koostööpartnerit hästi. Poliitikast ei räägi kohalikud ise kuigi meelsasti, vähemasti formaalsetel ärikohtumistel.

    Kati Kusmin, Silvano Fashion Groupi juhatuse liige

    Igal turul tegutsedes on oma eripärad. Valgevene ärikeskkonnas tuleb kindlasti arvestada keskmisest suurema bürokraatiaga ja paljude äritingimuste üsna suure riikliku reglementeerimisega. Aga kui mängureeglid selgeks teha ja neid järgida, on äri nagu äri ikka. Jaekaubanduse poolest on kindlasti tegemist areneva turuga.

    Harjumaal termotöödeldud puidutoodete valmistaja OÜ Brenstol omandas seitse aastat tagasi enamusosaluse Bresti oblastis asuvas firmas Maurino, mis toodab lepa, haava ja saare saematerjali.
    „Valgevene saekaatri soetasime tooraine riski vähendamiseks. Samuti lisab see operatiivsust – saame saagida neid mõõte, mida parasjagu kiiremini vaja on. Saekaater katab 5-10 protsenti vajaminevast materjalist,“ märkis Brenstoli tegevjuht Urmo Ilves. „Oleme aastaid vaeva näinud, et tootmine tütarfirmas ära tasuks ja nina vee peal oleks. Valgevene üldine majanduskeskkond on Eestiga võrreldes paljuski teistmoodi ja seda nii riigi kui töövõtja tasandil.“
    Küllap on Eestis ka ettevõtteid, mis ei oma Valgevenes tütarfirmat, ent millel on seal kindel koostööpartner. Näiteks Põlvas lehtpuu saematerjali töötleva Genetrade Wood Balticu tegevjuhi Andres Hoopi kinnitusel hakkasid nad Valgevenest partnerit otsima tooraine pärast. „Nüüd oleme koostööd teinud üle aasta,“ seletas Hoop. „Partneri leidmine käis üsna lihtsalt.“
    Tuli, et jääda
    Kaheksa aastat tagasi Valgevenesse metsa langetama läinud Kalle Kasemaa on jäänud paikseks – ta on loonud pere ja asutanud oma firma.
    „See oli majanduskriisi aeg, mul oli metsatehnika liisingus, aga Eestis piisavalt tööd ei olnud,“ meenutas Kasemaa. „Mõtlesin, kuhu ma lähen metsa lõikama, kas Valgevenesse või Prantsusmaale. Tulin Valgevenesse teenust tegema koos metsalangetusmasinaga.“
    Aasta hiljem ehk 2009. aastal asutas ta Valgevenes metsa ülestöötamisega tegeleva firma IOOO Lesnoy sojuz-Bel. Ettevõte tegutseb Vitsebski piirkonnas, firmal on kaks metsalangetusmasinat ja üks väljaveomasin. Metsas töötab kuus meest.
    Eelmisel aastal käivitas Kasemaa ka väikese okaspuud saagiva saekaatri, selleks muretses ta 900 ruutmeetri suuruse angaari ning sisseseade ostis Lätist. Lesnoy sojuz-Beli saekaater asub ekssylvesterlastele kuuluva suure saeveski Vitebskaja Lesopilka vahetus naabruses. Praegu töötab Kasemaa saekaatris kümme inimest.
    „Teen koostööd Vitebskaja Lesopilkaga,“ märkis Kasemaa. „Ostan neilt jämedat palki, mida nad ise ei suuda läbi saagida, ning saematerjali müün neile tagasi.“
    Kasemaa leidis Valgevenest kaasa, ta on abielus ja hiljuti sündis perre laps. Kasemaa ütles, et kuna ta on Valgevenes juba nii kaua elanud ja töötanud, on ta sealse keskkonnaga ära harjunud. „Siin on mentaliteet ikkagi teine, aga ma hakkan seda juba normaalsuseks pidama,“ seletas ta. „Mitmed minu tuttavad on tulnud Valgevenesse metsa lõikama, aga paigale pole keegi jäänud, miski neile ikkagi ei sobi siin. Ja ega siin teisiti ei saagi – kui tahad midagi äris korda saata, pead ise kogu aeg kohal olema.“

    Kaubavahetus Valgevenega väheneb (miljonites eurodes, sulgudes osatähtsus koguekspordis või koguimpordis, protsentides)

             eksport importbilanss

    2009 37,8 (0,58) 118,1 (1,62) -80,3

    2010 63,3 (0,72) 118,4 (1,28) -55,1

    2011 81,6 (0,68) 147,2 (1,16) -65,7

    2012 57,2 (0,46) 210,9 (1,50) -153,6

    2013 51,6 (0,42) 87,2 (0,63) -35,7

    2014 42,0 (0,35) 67,1 (0,49) -25,1

    2015 34,8 (0,30) 61,2 (0,47) -26,4

    Allikas: statistikaamet

    Kommentaar
    Toormeprobleemid Valgevenes viisid pankrotti
    Raivo Seinpere, kase saematerjali tootja, pankrotistunud OÜ Estobir endine tegevjuht:
    Estobir tegutses Valgevenes aastatel 2003–2008, meil oli seal saekaater, mis saagis kaske. Valgevenesse minek sai alguse sellest, et kuna Estobir sai Valgevenest iga kuu üle 1000 tihumeetri esimese sordi kasepalki, otsustasime investeerida Valgevenesse. Aga seal saime ka oma vitsad kätte.
    Valgevenes on tooraine kättesaadavus riiklike instrumentidega reguleeritav. Kuna käsupoliitika korras öeldi, et tooret tuleb anda kohalikele riiklikele ettevõtetele, jäime meie kui välismaalastele kuuluv erafirma toormest ilma. See tekitas probleeme ja me lõpetasime äri Valgevenes ära. Raplamaal Kehtnas tegutsenud Estobir läks paljuski Valgevene probleemide tõttu pankrotti (Estobiri pankrot kuulutati välja 2009. aasta juulis – toim.)
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.