Restoranitest: Tühjade restoranide ajastu lõpp

Tundub, et nüüd tuleb headesse restoranidesse laud aegsasti kinni panna. Nädalalõpus nagunii, parimatesse ka nädala esimesel poolel.

Isegi Kadrioru väike keldrirestoran Salt või Nõmme noorim söögikoht MuSu olid keset töönädalat rahvast täis, nii et ilma broneeringuta poleks kohti saanudki. Salt oma erilise atmosfääri ja maailma eri nurkadest kokku korjatud menüüga on gurmaanide orbiidil olnud juba aastaid. Uustulnuk MuSu, ühtaegu pidulik ja kodune, oli aga Nõmmel väga oodatud – tõenäoselt oli see viimane linnaosa, kus veel arvestatavat restorani polnud.

Hea söök ja jook toovad külastajaid ka kohta, kus restorani avamine veel aasta-kaks tagasi oleks täiesti mõeldamatu olnud. Näiteks Pirita sügistalviselt porihalli jahisadama tagumisse nurka, ilmetu hoone teisele korrusele, kus restoran Sardiinid end sisse seadnud. Või Noarootsi Dirhami sadama kalakohvikusse, kus elu koos suvega peaaegu välja surnud. Ka stiilse Jaapani söögikoha Haku leidmiseks peab vaeva nägema, aga koht on seda vaeva väärt.

2016 tõi Eesti restoranimaastikule mitu uut söögikohta, kel algusest peale oma nägu ja oma tegu. Näiteks Taste of Asia Rotermanni platsil, mis ühendab modernse Aasia köögi euroopalikult mõnusa äraolemisega. Või Korsten, Armastus & Hea Toit – Kultuurikatlaga maja jagav, vägagi erilise asukoha ja kujundusega restoran.

Uustulnukatest säravaim on Mon Repos, mis vist esimese Eesti restoranina saab väita, et nad mitte ei avanud uut restorani, vaid tegemist oli taasavamisega: ka aastatel 1921–1922 tegutses samas majas sama nimega restoran. 19. sajandi viimasel veerandil suvemajaks ehitatud villa on olnud koduks mitmele kohvikule-restoranile, kogunud kuulsust kabaree ja kasiinona. Nüüd on vahepeal lausa lagunemisohus olnud maja kunagise hiilguse tagasi saanud, peakokaks on üks Eesti tippe, Vladislav Djatšuk ja loodetavasti saab peatselt ka teenindav meeskond hoo sisse.

Viimaste aastate tormiline kulinaarne areng tundus Tartu söögikohtadest justkui mööda minevat. Tallinnas nagunii, aga ka Pärnus ja Haapsalus ilmus igal aastal uusi põnevaid restorane, kuid Tartus valitses vaikus. Viimasel ajal on aga ka Tartu saanud juurde päris mitu toredat kohta.

Tartu kesklinnas, Raekoja platsi vahetus naabruses üritab Umb Roht ühendada kohalikku toitu ja häid veine. Sealsamas kümmekonna meetri kaugusel Toomemäe nõlval võrsub aga uus Tartu eliit – Hõlm, mis on end sisse seadnud noobli hotelli Lydia hõlma all. Nii Lydia kui ka Hõlm on väga esinduslikud. Teeninduse püüdlikkus, tunnustatud sommeljee Kalle Mülleri kaasamine ning peakokk Lauri Ülenurme loovus ja katsetamisjulgus annavad tunnistust, et eesmärgiks on olla mitte ainult linna kauneim, vaid ka linna parim restoran.

Kastani tänaval, kunagise aparaaditehase hoonetes asuv Aparaat ühendab hea toidu kareda tööstusdisainiga. Kogu kunagise aparaaditehase õu on natuke kui salaseltsi oma, mida mittehipsteritest tartlased alles avastavad. Hipsterid aga on Aparaadis nii kohal, et õhtuti on sinna raske vaba lauda leida.