Venemaa majandus on langusest välja saamas

Majanduse poolelt saab ta teatada, et üle kahe aasta väldanud langus hakkab läbi saama.

Rubla on sel aastal olnud maailma paremaid kosujaid ning Venemaa börsiindeks Micex on aasta algusest kerkinud ligi 27%. 

Väga kiiret majanduskasvu taastumist siiski loota ei ole, sest vajalikke struktuurseid reforme - eelkõige tööturul ja pensionisüsteemis - pole selleks tehtud. Kuid möödunud reedel sai Venemaa keskpanga juht Elvira Nabiullina teatada, et aasta viimases kvartalis on languse asemel juba õrna majanduse kasvuootust.

Lõppeval aastal Venemaa SKP veel kahaneb 0,5-0,7%, kuid tuleval aastal jõutakse miinusest välja. Keskpank prognoosib kasvu vahemikus 0,5-1% ning lootust anti ka baasintressimäärade alanemiseks. Tingimusel, et hinnatõusutempo taltub. Olukord on mullusega võrreldes juba oluliselt parem – novembris oli inflatsioon aeglustunud eelmise aasta lõpu 15%ga võrreldes 5,8%-le. Tuleva aasta lõpuks sihib keskpank hinnatõusu pidurdumist 4%-le.

Selle sihi saavutamisele on tänavu kaasa aidanud nii rekordiline viljasaak, mis langetas toidu hinda, kui ka rubla tugevnemine. Aastaga on rubla USA dollari vastu tugevnenud üle 20% ja euro vastu üle 25%.

Peamised tegurid, mis investorite seas praegu Venemaa majanduse suunal optimismi süstivad, on naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPECi novembri lõpus sõlmitud kokkulepe nafta hinna kergitamiseks tootmist vähendada. Barreli hind on praeguseks aasta alguse 27 dollarilt kerkinud üle kahe korra. Brenti nafta maksis eile Londonis 55,87 dollarit barrelist. Tuleva aasta riigieelarve koostamisel on Venemaa naftabarreli hinnaks rehkendanud 40 dollarit.

Teine optimismi lisav tegur on väljavaade lääneriikide sanktsioonide leevenemisest.

Eelkõige annab selleks lootust Donald Trumpi valimine USA presidendiks, ent teisalt on ka Euroopas mitmes riigis võim vahetumas ja nihkumas nende kätte, kes pigem suhetes Venemaaga pinged maha võtaksid. Seda hoolimata sellest, et Minski lepingu täitmisel pole erilist edasiminekut olnud. Kui viimasel ELi Ülemkogul arutati võimalike lisasanktsioonide kehtestamist seoses Süüria Aleppo linna pommitamisega, ütles Taani peaminister Lars Lokke Rasmussen, et ei usu, et see samm midagi saavutada aitaks.

Agentuur Bloomberg küsitles äsja 21 majanduseksperti, kellest 55% pidas tõenäoliseks, et USA järgmise 12 kuu jooksul sanktsioone leevendab. Oktoobris arvas nii ainult 10%.  

Ametisse asumise järel on Donald Trumpil aega umbes kuus nädalat, et otsustada, mis sanktsioonidest edasi saab. Eile ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Venemaa ei oota USA poliitikas kiiret muutust – sealhulgas sanktsioonide leevendamist. Peamine, et Washington on valmis dialoogi pidama. Peskov lisas, et eelkõige kannatavad sanktsioonidest Euroopa riigid, USAga Venemaa kaubandussuhted nii tihedad ei ole.

Venemaa jaoks on aga valusaimad olnud need sanktsioonid, mis on piiranud suurettevõtete nagu Rosneft ja Sberbank juurdepääsu välismaistele kapitaliturgudele.

President Barack Obama administratsioon pikendas äsja sanktsioneeritavate isikute ja institutsioonide nimekirja ning ka Euroopa Liit pikendas omapoolseid sanktsioone poole aasta võrra. Tuleval aastal sellist atlandiülest üksmeelt ilmselt enam ei näe.

„Kui USA sanktsioone leevendab, ei ole võimalik ELi liikmesriikide seas üksmeelt saavutada sanktsioonide senisel kujul jätkamiseks,“ ütles Bloombergile IHS Markiti ökonomist Charles Movit.

Valimiskampaania ajal ütles Trump, et tahab suhteid Venemaaga parandada ning on valmis kaaluma Krimmi annekteerimise tunnustamist. Täpsemalt pole ta plaane avalikustanud, kuid järeldusi võib teha personalivalikust – julgeolekunõunikuks ja välisministriks on ta valinud mehed, kel on Venemaa liidritega head suhted. Samal ajal kogub aga tuure skandaal seoses Vene häkkerite tegevusega USA valimiskampaania ajal.

Majanduslikku mõju sanktsioonide tühistamisest eriti suureks ei arvata. SKP-le lisaks see analüütikute arvates tuleval ja järgneval aastal vastavalt 0,2 ja 0,5 protsendipunkti.

Viimastel nädalatel on olnud Venemaa börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse suurim välisraha sissevool viimaste aastate jooksul. Venemaalased ise nii eufoorilised ei ole - majanduskasvu taastumine on selle praeguses tempos alles vaevalt tajutav. Jaekaubanduse käive kukkus statistikaameti andmeil novembris aasta baasil 4,1% pärast 4,2% suurust langust oktoobris. Reaalne kasutada olev tulu kahanes 5,6%.

„Kahjuks on keskkond eratarbijatele jätkuvalt vaevarikas. Neil ei ole lisaraha, mida kulutada ja pigem eelistatakse säästa," kommenteeris agentuurile Bloomberg Danske Banki vanemstrateeg Vladimir Miklaševski.

Ilma struktuursete reformideta ei suuda Venemaa majandus kasvada kiiremini kui 2-2,5% aastas, hindavad keskpank ja sõltumatud analüütikud. Tuleva aasta maiks on president Putin palunud endisel rahandusministril Aleksei Kudrinil välja pakkuda majandusreformide kava.