Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sularaha valitseb jätkuvalt maailma

    Äsja avaldatud uurimuse kohaselt ei kao sularaha kuhugi ning inimesed pigem ei soovi uute ja moodsate maksevõimalustega kaasa minna.

    Sularaha on viimastel nädalatel taas väga kuum teema – India korjas teadupärast käibelt 23 miljardit kupüüri, mis peaks aitama võidelda nii korruptsiooni kui maksupettustega. Selle asemel soovitavad India riigijuhid maksta bitcoinides või kasutada pangakaarti.
    Tuntud Harvardi ülikooli ökonomist Kenneth Rogoff kirjutas oma uues raamatus, et dollarikupüüre, mis on suuremad kui 20 dollarit, on mõttetu printida, kuna need suurendavad maksupettuse tõenäosust. Ta kirjutab oma teoses, et moodsas riigis on sularaha täiesti tarbetu ning leiab, et sularaha kaotamine võimaldaks keskpankadel kasutusele võtta negatiivsed intressimäärad. Näib, et vähemasti USAs on Rogoffist saanud sularaha suurim vaenlane.
    Sularaha esivaenlaseks nimetamise pingutusest ja ponnistustest hoolimata ei näi inimesed sularahavaba maailmaga kaasa tulevat. Äsjases uuringus küsitleti 18 000 inimest seitsmest riigist ning selgub, et sularaha kasutamise jätkamist pooldatakse ülekaalukalt.
    Uuringu autorid parafraseerivad kirjanik Mark Twaini ning tõdevad, et kuuldused sularaha kadumisest on tugevasti liialdatud.
    Eelistatuim makseviis
    Selgub, et nii käibel dollarite kui eurode koguväärtus on alates 2005. aastast kahekordistunud, vastavalt 1,48 triljoni dollarini ning 1,1 triljoni euroni. Kuigi mõningal määral saab seda selgitada asjaoluga, et välismaalastel on suurem huvi dollarite ja eurode vastu, on peamine põhjus jätkuvalt siiski selles, et nii ameeriklased kui eurooplased armastavad sularaha.
    Uuringus küsitleti inimesi seitsmest riigist: Austraalia, Austria, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja USA. Selgub, et austerlased ning sakslased armastavad sularaha enim, samas hollandlased eelistavad maksta kaardiga. Nii-öelda tšekimajandus on jätkuvalt levinud Prantsusmaal ja USAs.
    Uuringu puhul on märkimisväärne, et kõigi seitsme riigi puhul eelistasid küsitletud maksta just sularahas, mis ületas teisi neile välja käidud maksevariante oluliselt.
    Paljud sooritavad mitu korda päevas oste ning väiksemate ostude puhul eelistas enamik vastanuid maksta sularahas. Suuremate puhul maksab 65% austerlastest ning 49% sakslastest samuti sularahas, samal ajal kui 42% prantslastest eelistab tasuda kaardiga.
    Seitsmest analüüsitud riigist viies ütlesid inimesed, et neil on korraga kaasas vähemalt 30 dollari väärtuses sularaha. Nagu arvata, kannavad austerlased ja sakslased kaasas rohkem raha. Näiteks ütlesid austerlased, et neil on iga päev kaasas keskmiselt 110 dollari väärtuses sularaha, sakslaste puhul jäi see 90 dollari juurde.
    Harjumus sularaha kasutada
    Uuringu autorid püüdsid selgusele jõuda, miks inimesed sularaha kasutavad ning seda kaardiga maksmisele eelistavad.
    Ühte konkreetset põhjust on raske välja tuua ning autorid tõdevad, et palju sõltub nii inimeste eelistustest kui ka näiteks sellest, kus inimesed ostlevad. Paljudes riikides ei soovi poeomanikud, et iga väikeostu eest tasutaks kaardiga, või keelduvad kaardimakset sootuks aktsepteerimast.
    Mõningat selgust asjasse aitab tuua ka küsitletute vanus. Selgub, et noored maksavad suurema tõenäosusega kaardiga kui vanemad. Selline tendents oli selgelt näha seitsmest riigist kuues, välja arvatud USA, kus vanuse mõju nii suur ei olnud.
    Sularaha puhul toovad autorid välja ka selle anonüümsuse. Samuti võimaldab sularaha paremini silma peal hoida oma kulutustel, kuna kaardiga makstes ei pruugi sageli mõista, kui palju raha alles on. Viimase tõid põhjendusena eeskätt välja madalamapalgalised küsitlusele vastajad, kes valdavalt eelistavad kasutada sularaha.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti sadamaäri loksub tormises majanduses. Kiigatakse Ukraina vilja poole
Üllatav tehing pühkis Cleveroni väärtusest sadu miljoneid
SAS leidis miljardi eest ostja ja lahkub börsilt

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Raadiosaated
Investor Toomas: minu kolm ideed, kuhu paigutada 6000 eurot
September pakkus investoritele palju põnevust LHV võlakirjade näol, mis võivad olla hea investeering ka järelturult, arutlesid Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanikud saates „Investor Toomase tund“.
September pakkus investoritele palju põnevust LHV võlakirjade näol, mis võivad olla hea investeering ka järelturult, arutlesid Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanikud saates „Investor Toomase tund“.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Gaasiliidu juht: valitsusel oleks vaja paar lihtsat asja ära teha
Ainuüksi Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime ühtlustumine Läti ja Leedu firmadega oleks suur samm edasi, kirjutab Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ainuüksi Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime ühtlustumine Läti ja Leedu firmadega oleks suur samm edasi, kirjutab Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Kinnisvarahinnad pöördusid Euroopas jälle tõusule
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.
Kõik inflatsiooni artiklid

Eesti ettevõtete tervis

6,6
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid

Infopank

Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Amazon kasutas hindade tõstmiseks salajast "Projekt Nessie" algoritmi
Amazon kasutas koodnimega "Projekt Nessie" algoritmi, et testida, kui palju võib hindu tõsta, nii et konkurendid seda veel järgiksid, öeldi Föderaalse Kaubanduskomisjoni (FTC) poolt ettevõtte vastu algatatud monopolihagis, vahendas Wall Street Journal.
Amazon kasutas koodnimega "Projekt Nessie" algoritmi, et testida, kui palju võib hindu tõsta, nii et konkurendid seda veel järgiksid, öeldi Föderaalse Kaubanduskomisjoni (FTC) poolt ettevõtte vastu algatatud monopolihagis, vahendas Wall Street Journal.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Paks riik on tagasi. Kuidas me selle kinni maksame?
Äripäev alustab koostööd Financial Timesiga
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Marko Oolo avaldas oma suurimad investeerimisvead
Kristjan Port soovitab, mida teha, kui keha ütleb „EI“
Kõik videod
Juhtimine
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Auto|Piloot. Porsche 911 Turbo S peaks olema vägagi süüdi, aga … 911 sai 60!
Mees lossitornist: Paldiski magnaadi tõus ja karm kukkumine
Endised kurjategijad, tankistid, illegaalsed immigrandid ja kroonilised võlglased ehk Tallinna ehituse varjukülg
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Maade hindamine toob juurde kümneid tuhandeid maamaksu maksjaid
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Maksu- ja tolliameti teatel on möödunud aastal tehtud korralise maade hindamisega seoses on hüppeliselt tõusnud nende inimeste hulk, kelle maamaks on üle 5 euro, mis tähendab, et amet väljastab neile maksuteate.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teerullid müüki? Taristu töömahu kärpimine viilib ettevõtted tahtmatult õhukeseks
Riigi kärpepoliitika ning taristuehituse mahu vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted peavad töötajate koondamise kõrval ka investeeringud rahaks tegema. Tellimuste taastudes tuleb seega ettevõtetel alustada uuesti nullist.
Riigi kärpepoliitika ning taristuehituse mahu vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted peavad töötajate koondamise kõrval ka investeeringud rahaks tegema. Tellimuste taastudes tuleb seega ettevõtetel alustada uuesti nullist.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: kas ehituses kisub järsult kraavi?
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis valgustame põhjalikumalt ehitusvaldkonna olukorda, mööda ei lähe saade ka kinnisvarast ja maksudest.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.