Uudised
Pille Ivask
31. detsember 2016 kell 9:30

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sularaha valitseb jätkuvalt maailma

Äsja avaldatud uurimuse kohaselt ei kao sularaha kuhugi ning inimesed pigem ei soovi uute ja moodsate maksevõimalustega kaasa minna.

Sularaha on viimastel nädalatel taas väga kuum teema – India korjas teadupärast käibelt 23 miljardit kupüüri, mis peaks aitama võidelda nii korruptsiooni kui maksupettustega. Selle asemel soovitavad India riigijuhid maksta bitcoinides või kasutada pangakaarti.

Tuntud Harvardi ülikooli ökonomist Kenneth Rogoff kirjutas oma uues raamatus, et dollarikupüüre, mis on suuremad kui 20 dollarit, on mõttetu printida, kuna need suurendavad maksupettuse tõenäosust. Ta kirjutab oma teoses, et moodsas riigis on sularaha täiesti tarbetu ning leiab, et sularaha kaotamine võimaldaks keskpankadel kasutusele võtta negatiivsed intressimäärad. Näib, et vähemasti USAs on Rogoffist saanud sularaha suurim vaenlane.

Sularaha esivaenlaseks nimetamise pingutusest ja ponnistustest hoolimata ei näi inimesed sularahavaba maailmaga kaasa tulevat. Äsjases uuringus küsitleti 18 000 inimest seitsmest riigist ning selgub, et sularaha kasutamise jätkamist pooldatakse ülekaalukalt.

Uuringu autorid parafraseerivad kirjanik Mark Twaini ning tõdevad, et kuuldused sularaha kadumisest on tugevasti liialdatud.

Eelistatuim makseviis

Selgub, et nii käibel dollarite kui eurode koguväärtus on alates 2005. aastast kahekordistunud, vastavalt 1,48 triljoni dollarini ning 1,1 triljoni euroni. Kuigi mõningal määral saab seda selgitada asjaoluga, et välismaalastel on suurem huvi dollarite ja eurode vastu, on peamine põhjus jätkuvalt siiski selles, et nii ameeriklased kui eurooplased armastavad sularaha.

Uuringus küsitleti inimesi seitsmest riigist: Austraalia, Austria, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja USA. Selgub, et austerlased ning sakslased armastavad sularaha enim, samas hollandlased eelistavad maksta kaardiga. Nii-öelda tšekimajandus on jätkuvalt levinud Prantsusmaal ja USAs.

Uuringu puhul on märkimisväärne, et kõigi seitsme riigi puhul eelistasid küsitletud maksta just sularahas, mis ületas teisi neile välja käidud maksevariante oluliselt.

Paljud sooritavad mitu korda päevas oste ning väiksemate ostude puhul eelistas enamik vastanuid maksta sularahas. Suuremate puhul maksab 65% austerlastest ning 49% sakslastest samuti sularahas, samal ajal kui 42% prantslastest eelistab tasuda kaardiga.

Seitsmest analüüsitud riigist viies ütlesid inimesed, et neil on korraga kaasas vähemalt 30 dollari väärtuses sularaha. Nagu arvata, kannavad austerlased ja sakslased kaasas rohkem raha. Näiteks ütlesid austerlased, et neil on iga päev kaasas keskmiselt 110 dollari väärtuses sularaha, sakslaste puhul jäi see 90 dollari juurde.

Harjumus sularaha kasutada

Uuringu autorid püüdsid selgusele jõuda, miks inimesed sularaha kasutavad ning seda kaardiga maksmisele eelistavad.

Ühte konkreetset põhjust on raske välja tuua ning autorid tõdevad, et palju sõltub nii inimeste eelistustest kui ka näiteks sellest, kus inimesed ostlevad. Paljudes riikides ei soovi poeomanikud, et iga väikeostu eest tasutaks kaardiga, või keelduvad kaardimakset sootuks aktsepteerimast.

Mõningat selgust asjasse aitab tuua ka küsitletute vanus. Selgub, et noored maksavad suurema tõenäosusega kaardiga kui vanemad. Selline tendents oli selgelt näha seitsmest riigist kuues, välja arvatud USA, kus vanuse mõju nii suur ei olnud.

Sularaha puhul toovad autorid välja ka selle anonüümsuse. Samuti võimaldab sularaha paremini silma peal hoida oma kulutustel, kuna kaardiga makstes ei pruugi sageli mõista, kui palju raha alles on. Viimase tõid põhjendusena eeskätt välja madalamapalgalised küsitlusele vastajad, kes valdavalt eelistavad kasutada sularaha.