„Ehituses on mingi väga suur jama“

Allhankija näeb Bauschmidti saneerimise taga eesootavaid raskusi ehitusturul.  Foto: Raul Mee
Jaga lugu:

Ehitaja Bauschmidti saneerimine näitab väikefirma Klaaspasun juhatuse liikme Aare Roosiväli hinnangul peatöövõtjate probleeme ehitusturul. Peatöövõtjad viskavad kivi hoopis tellijate kapsaaeda.

Harju maakohus algatas mõni päev enne jõule Bauschmidti saneerimismenetluse. Saneerimiskava on ettevõttel aega esitada veebruari keskpaigani. „Summad on ikkagi suured,“ nentis firma omanik Mait Schmidt võlgadest rääkides, kuid täpseid numbreid ei avaldanud. Võlausaldajaid on kogunenud 200 ligi.

„Bauschmidt ei ole väike firma. Kõigile oli saneerimine üllatav,“ ütles Klaaspasuna juhatuse liige Aare Roosiväli. „Sellest võib välja lugeda nii mõndagi, mis turul sel aastal toimuma hakkab. Arvan, et Bauschmidt ei ole ainuke, kellel on raskusi,“ leidis ta. „Ehituses on mingi väga suur jama. Paistab eelmise masu muster olevat. Ehitatakse julmalt palju. Kellel neid äripindasid vaja on?“

Hüpe käibes

Roosiväljale on veel üks ohumärk silma jäänud. „Näen, et peatöövõtjad hakkavad võlgu jääma,“ lisas ta ja märkis, et buumi näitab samuti tema juhitava firma eelmise aasta tulemus.

Kui 2015. aastal oli Klaaspasuna käive 350 000 eurot, siis läinud aasta oma ulatub ilmselt 600 000 euro kanti. „Käive oli väga kõva. Me ei ole mitte kunagi varasematel aastatel nii paljudes büroohoonetes klaasseinu paigaldanud.“

Nendele on Bauschmidt võlgu 43 000 eurot, mis on Klaaspasuna ühe kuu käibega võrreldav. Kasumireal jõudis ettevõte mullu plussi, seega ei usu Roosiväli, et firmal terendaks silme ees pankrot. „Elame üle. Ei pea hakkama nime muutma ega muid trikke tegema.“

Kuna Klaaspasun ei ole Bauschmidtilt raha kätte saanud, on üleval võlad tarnijatele. „Terve eelmine aasta oli meil negatiivne. Aasta keskel oli üks firma, mis jäi võlgu, aga õnneks nad said oma asjadega hakkama – umbes neli kuud olid sama suure summa võlgu,“ meenutas Roosiväli.

Ta oli valmis raha Bauschmidtilt inkassofirma kaudu nõudma, sest teadis, et ettevõte plaanib saneerimist. Roosiväli jäi inkassosse pöördumisega hiljaks. „43 000 eurot ei tahaks küll korstnasse kirjutada. Võiks ikka mõelda, et on terve rida väikseid ettevõtteid, kes satuvad suurtesse raskustesse.“

„Oma töid ei tahtnud me alguses Bauschmidtile teha, aga projektijuht lubas, et ei ole probleemi – maksavad meile ära, aga nüüd läks nii. Samas loogiline, et lubas, muidu me ei oleks midagi teinud,“ rääkis Roosiväli. „Ega Bauschmidtis ka keegi ei eeldanud, et nii läheb. Varem oleme neile palju asju teinud, maksnud on nad alati ilusti.“

Samas imestas Roosiväli mullu kevadel, kui Bauschmidt Tallinnas Tartu maanteel mitme hoone ehitamist alustas. Ta selgitas, et Bauschmidt ei tundunud veel nii tugev firma, et haarata endale pealinna kõige ihaldatum piirkond. „See on kõige kuumem koht Tallinnas. Hakkasid Stockmanni juurest tulema, seal oli kolm kõige ägedamat hoonet Tallinnas, mida tegid,“ lausus Roosiväli.

Peatöövõtja mure

Peatöövõtjad vastupidiselt allhankijale ei näe ehitusturgu nii mustades toonides, pigem liiguvad mõtted  tellijate suhtumise juurde. „Elus on see kogu aeg nii, et kellelgi läheb halvasti ja kellelgi hästi,“ lausus Astlanda Ehituse juht Kaupo Kolsar. „Tuleb vaadata korrektseid tellijaid ja turvalisi lepinguid. See, et kerge ülekuumenemise märk on ... See on ka suhteliselt subjektiivne.“

Kaido Somelar, Ehitustrusti juht

Kui tellijal on äriplaanis natukenegi mõte, et kasum peab tulema viimasest arvest, siis on see ohtlik.

Bauschmidti saneerimine näitab Kolsari hinnangul, et peatöövõtjate rahakott on õhuke. „Konkurents on tihe ja kui mõni tellijatest jätab kas tähtajaks või üleüldse maksmata, siis on rahavoos kohe suur auk,“ lausus Kolsar ja kinnitas, et Astlandaga on kõik korras.

„Oleme väga konservatiivsed, ei laiene. Bauschmidt on hirmsasti laienenud. Ehitajad, kindlasti ka Mait Schmidt suudavad riske hinnata, aga kui tulevad ettenägematused ...“ jättis Kolsar mõtte lõpu õhku.

Bauschmidti saneerimine oli Ehitustrusti, mis sündis Nordeconi pereheitmise tulemusena, juhile Kaido Somelarile „päris suur üllatus vanasse aastasse“. „Et see niimoodi juhtus ... Iseenesest ju tegusad inimesed – ei osanud seda arvata,“ sõnas Somelar, kes leiab, et peatöövõtja sõltub palju tellijast.

„Kui tellijal on äriplaanis natukenegi mõte, et kasum peab tulema viimasest arvest, siis on see ohtlik. Piisab kahest objektist, et viimase makse tasumata jätmisel on sul raha puudu. Paratamatult edasi ei liigu, kohe tekib ka alltöövõtjate küsimus,“ lausus Somelar.

Ta soovitab jälgida enne lepingu sõlmimist, milline on tellija taust ja ärikultuur lähiperioodidel olnud. Riske aitab Somelari sõnul maandada veel see, kui näiteks büroohoonet ehitades on 50–60% rentnikest varakult olemas. „Mitte nii, et on null, hõisatakse ja juuakse šampust.“

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt