Lasse Lehis: firmaautode märgistamine õhutab vaenu

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- 18. jaanuar 2017 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lasse Lehis: firmaautode märgistamine õhutab vaenu
Rahandusministeerium sooviks eristada firmaautod värviliste numbrimärkidega, maksuekspert Lasse Lehis aga peab seda vaenu õhutamiseks.
Rahandusministeerium soovib muuta firmaautodele kohustuslikuks värvilised numbrimärgid, sest nii oleks nende hinnangul lihtsam suurima maksuriskiga sõiduautode üle detailsemat arvestust pidada. Samuti soovib ministeerium kaotada sõidupäevikud n-ö segakasutuses sõiduautode puhul.
Maksumaksjate liidu juhatuse liikme ja maksueksperdi Lasse Lehise sõnul pole mingit vajadust eri värvi autonumbrite järele. See ei arenda tema sõnul kuidagi Eesti majandust ega loo uusi töökohti. „Soovitame "pädevatel organitel" uurida, ega mõnel rahandusministeeriumi ametnikul pole sugulasi-tuttavaid numbrimärke valmistavates ettevõtetes,“ märkis Lehis.
Lehis tõlgib poliittermineid
„Ettevõtjate "märgistamine" on järjekordne samm sotsiaalse vaenu õhutamisel, mis halvendab ettevõtluskeskkonda ja suurendab rahva võõrandumist riigivõimust,“ lisas Lehis.
Mis puudutab eelnõud laiemalt, siis kogenud uudistelugejad on Lehise sõnul ilmselt juba ammu ära õppinud rahandusministeeriumi "keele". „Igaks juhuks kordan üle põhilise sõnavara. "Lihtsam maksuarvestus ja bürokraatia vähendamine" tähendab maksukoormuse tõstmist. Ja teistpidi "suurem osa Eesti elanikest saab rohkem raha kätte" tähendab meeletut bürokraatiat ja maksuarvestuse pea peale keeramist, näiteks 500-eurone maksuvaba tulu,“ selgitas Lehis.
Tema sõnul üritatakse praegu ettevõtjale teha vastikuks ja ebamugavaks väitmine, et ametiautoga tehaksegi ainult tööd. „Et ettevõtja hakkaks ise lihtsalt niisama rohkem maksu maksma. Seda ka siis, kui autoga tehaksegi päriselt ka ainult töösõite. Tundub, et nii mõnigi ametnik on veendunud, et kõik ettevõtjad ongi täpselt samasugused nagu suur osa riigikogu liikmeid, kes kannavad kulusse kõik, mille kohta saab paberi,“ oli Lehis maksuplaani osas kriitiline.
Ta lisas, et võib enda kogemuse põhjal väita, et ausaid inimesi jagub nii ettevõtjate, ametnike kui mõnikord isegi poliitikute hulka.
väike- ja keskmiste ettevõtjate liidu tegevjuht
„Poliitikute klassiviha õhutamise jant“
Vaid tööks kasutatavate autode eraldi märgistamine tundub äraspidi mõtlemisena. Kujutagem nüüd ette, et nõutaks kõigile nendele töötajatele eririietust, kelle pealt tööandja sotsiaalmaksu tasub. Miskipärast arvatakse, et ettevõte ostab autosid ettevõttesse, et rahuldada töötajate sõidujanu ja mitte ettevõtluse vajadusi. Jant tööautode ümber on poliitikute endi väljamõeldud klassiviha ja usaldamatuse õhutamine ning EVEA on korduvalt öelnud, et kui EMTAle on teada need 3000 ettevõtjat, kes kuritarvitavad usaldust ning kasutavad sõidukeid isiklikul otstarbel, selle eest maksmata, siis tegelgu EMTA nendega, mitte kõigi ettevõtjate autopargiga!
Riik läks kirvega kurge püüdma, arvates, et maksumäärasid tõstes ja ettevõtjate mõistlikke argumente ignoreerides on võimalik kasvatada riigikassa tulusid. Elu näitas, et ei ole. Ebamõistlik regulatsioon ja maksumäärade tõstmine, vastupidi, vähendasid laekumisi. N-ö automaksude laekumiste analüüs viimase 10-15 aasta kohta näitab selgelt, et parim laekumine oli siis, kui maks oli mõõdukas ja halduskoormus praktiliselt puudus. Praegu otsitakse tagasiteed vana hea juurde, aga arglikult ja liigse usaldamatusega.
Oleme korduvalt, nii nagu maksumaksjate liitki, teinud ettepaneku märgistada riigiametnike kasutuses autod, et maksumaksjal oleks selgem näha, kuhu meie raha kulub. Sõidupäevikud on täielik mõttetus, täitmine ajamahukas, tihti käsitletav rahvaluule erivormina ning nende õigsuse kontroll üsna võimatu.
Raivo Altmets
Koda: värvilised numbrid on pseudoteema
Ettevõtjaid esindava kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul on värvilise numbrimärgi puhul tegemist ebaolulise teemaga. „See on pigem teisejärguline ja väga küsitava mõjuga teema, kas ja mis värvi numbrimärke kasutada. Keskenduda tuleks süsteemi lihtsusele ja sellele, et maksukohustus oleks motiveeriv ja kõrvalehoidmine raske,“ arvas Palts.
Paltsi sõnul tuleb värviliste numbrimärkide kasutusele võtmise korral need võtta kasutusele nii era- kui ka avalikus sektoris. „Siin peab olema võrdne kohtlemine. Kuid pigem võiks numbrimärkide värvimisest loobuda,“ soovitas Palts.
Rahandusministeerumi praeguses plaanis peab Palts mõistlikuks sõidupäevikute kaotamist autode puhul, mis on n-ö segakasutuses (nii töö- kui erasõitude tarbeks – toim). „See on mõistlik. Sõidupäevik on igal juhul absoluutselt iganenud ja tarbetut kulu ja bürokraatiat tekitav. Seda enam, et ammu on selge, et selle kontrollimine on lõpuks samuti keeruline. Päevikute täitmisele kuluv aeg on märkimisväärne ning selle võiks kulutada hoopis kasulikumalt ja luua ettevõtjale lisandväärtust, mitte täita pabereid, neid pärast säilitada jne. Kõik see on rahaliselt hinnatav kulu nii ettevõtjale kui maksuametile,“ rääkis Palts.
Paltsi sõnul on ettevõtjad juba ammu oodanud, et sõidupäevikud kaoksid ja süsteem muutuks lihtsamaks ning oleks kergesti administreeritav. „Ettevõtjate ootus on, et maks rakenduks ühtlaselt ja sellest hoidumine oleks raske. Ei ole reaalne, et maksuamet saadab ametnikud linna peale autosid pildistama ja lauskontrolli tegema. Kui kunagi kehtis üks ja madalam määr, oli maksu tasujaid rohkem ja laekumised suuremad – kõik olid rahul. Sinna suunda tuleks liikuda ka täna,“ arvas Palts.
Ettevõtja: ministeerium pakub hiilivat varamaksu
G4S Eesti juhatuse liikme Artjom Sokolovi sõnul on rahandusministeeriumi maksuplaan hiiliv varamaks, sest arvatakse, et maksustada tuleks vara kui sellist, mitte sellest saadavat kasu(tust). „Siiani on Eesti taasiseseisvumise ajast lähtutud eelkõige liberaalsest maailmavaatest ning maksustatud eelkõige (proportsionaalselt) tarbimist, mitte vara kui sellist. Seega riigi ja ettevõtjate arutelu peaks eelkõige keskenduma kasutusmaks versus varamaks vaatenurgale,“ arvas Sokolov.
Tema sõnul peaks riik defineerima esmalt selle maksu eesmärgi. „Kui see on jätkuvalt tööandja poolt töötajale võimaldatava hüve maksustamine, siis ainuõiglane on jätkata sõidupäevikutega, sest hüve tekib siis, kui autot kasutatakse. Lihtsalt parklas auto seismisest töötajale hüve ei teki,“ märkis Sokolov.
Tema sõnul on kilomeetripõhine sõidupäeviku põhimõte õiglane ka maanteeressursi kulumise kompenseerimise mõttes. „Mida rohkem kilomeetreid, seda rohkem kulutakse maksumaksjate investeeringut teekattesse. Pelgalt seisev või väheliikuv auto ei tekita maksumaksjale seda kulu,“ selgitas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum