Sester tõkestab kasumiraha väljavoolu

Rahandusminister Sven Sesteri eestvedamisel hakkab valitsus tänasel kabinetiistungil arutama maksumuudatuste programmi. Näiteks tulevad arutusele kasumi laenuna väljaviimise peatamine ja sõiduautode segakasutusega seotu. „Kui tekib konkreetne nägemus, siis tekib seaduseelnõu ja hakkame asja menetlema,“ lausus Sester täna valitsuse pressikonverentsil.

Arutatakse ka osalusoptsioonide maksustamst ettevõtte müügi korral, FIEde töö lihtsustamist ja bürokraatiavabama ettevõtluse kehtestamist väikeettevõtjatele ning ka äriühingute regulaarse kasumijaotuse maksustamist.

Kõige kindlam on praegu rahandusministeeriumi kinnitusel panditulumaksu kehtestamine kahe aasta pärast. See tähendab, et maksustama hakatakse välisettevõtete tütarettevõtete kasumi väljaviimist.

„Kui emaettevõte loob tütre ja annab talle laenu, siis see on normaalne. Ebaloogiline on see, kui tütarettevõte, saades kasumit, ei maksa välja dividende, vaid hakkab ise emaettevõtet finantseerima. Selline olukord on paljudes äriühingutes,“ selgitas Sester.

Ta lisas, et kunagine idee reinvesteeritud kasumit mitte maksustada on hea ja seda ei tohiks ära kaotada, kuid seda tuleks natuke arendada. „See osa on kahe silma vahele jäänud, et rohkem kasutatakse võimalust mitte maksta välja dividende, vaid anda laen emaettevõttesse, kes investeerib raha uutesse projektidesse,“ lisas Sester.

Sester lisas, et kui tütarettevõte annab raha tagasi oma aktsiakapitali ja muude vahendite ulatuses, mis ta on saanud näiteks pangast, siis on hästi. Kuid kui seda summat ületatakse, siis annab ta emaettevõttele juba kasumiraha. Panditulumaksu idee ongi Sesteri sõnul selles, et see üleminev summa 20% ulatuses ära deponeerida ja kui rahad on makstud, siis riik vabastab selle summa deposiidist. „See käivituks alles kahe aasta pärast. Kalkuleerime veel ja täpsustame. Aga aastal 2020 tuleks suurusjärgus 18 miljonit eurot selle näol riigieelarvesse raha juurde,“ lisas Sester.

Maksuekspert Lasse Lehise sõnul ei saa aktsionärile laenamise kaudu maksukohustusest lõplikult vabaneda, aga saab maksukohustust edasi lükata. Sellepärast on Lehise sõnul väljastpoolt vaadates tihti raske otsustada, kas laenuskeem oli majanduslikult põhjendatud või maksude optimeerimise viis.

„Mõnikord võib tõesti olla tegu ajutise laenamisega. Samas on meil ka kohtupraktikat, mis lubab laenu andmist dividendiga võrdsustada ja maksustada, aga MTA on seda vähe praktiseerinud, just suurtele pole julgetud kallale minna, sest kaotuse korral võivad olla suured intressid ja kohtukulud,“ selgitas Lehis.

Tema sõnul võib erisäte olla maksuameti jaoks lihtne, teisest küljest võib täpse valemi ettejoonistamine mõne ettevõtja jaoks olla ebaõiglane. „Pealegi saab piirangust kõrvale hiilida - kokkuvõttes muutub maksusüsteem keerulisemaks ja nõustajad saavad tööd juurde. Sarnased piirangud olid ka 2000. aastal seaduses, aga need osutusid liiga jäikadeks ja tühistati ruttu,“ rääkis Lehis ja lisas, et nüüd ilmselt proovitakse natuke paindlikumat lähenemist, seades laenudele ülempiiri, aga see ei pruugi kõigile sobida.

„Dividendide maksmine ilmselt kasvab ka puhtalt jutu peale, nii nagu üüritulu deklareerimine kasvas ainult sellest, et ajakirjanduses hakati rohkem rääkima üüritulude varjamise probleemist,“ möönis Lehis.

Tööstusettevõtte ABB juhatuse liikme Bo Henrikssoni sõnul on nende emaettevõte Eestisse laenu küll andnud, kuid maksudega nad mänginud ei ole. Seega ei tohiks panditulumaks tema hinnangul nende ettevõtet eriti mõjutada. „Meid see eriti ei mõjuta. Meil on ka ju emaettevõte, kes annab laenu, aga me pole selle peale eriti mõelnud. Maksame laenu tagasi, väike intress on sees,“ rääkis Henriksson.

Ta lisas, et kindlasti neil, kes on emaettevõttele laenust rohkem tagasi maksnud, „lõpeb pidu ära“.

„Tegelikult on probleem seal, et makse ei maksta ausalt. See pole probleem ainult Eestis, seda jama on igal pool. ABBl pole see päevakavas olnud. Me oleme Põhjamaade ettevõte ja maksame maksud korralikult, ei hakka sellega mängima,“ kinnitas ta.

Henriksson ei usu, et panditulumaks suurte rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse laienemist või tütarettevõtete asutamist kuidagi piirata võiks. „Rohkem mõjutab see ehk väiksemaid ettevõtteid, neid, kus on üks-kaks omanikku. Suurte ettevõtete mainele mõjuks see liiga negatiivselt,“ arvas Henriksson.

Osalusoptsioonide maksustamine ettevõtte müügi korral. Osalusoptsioon on üks võimalus tööandjal oma töötajaid motiveerida. Tulumaksuseadus ei võimalda optsioone realiseerida enne kolme aasta möödumist optsiooni andmisest, ilma et tegemist ei oleks erisoodustusega. Muudatuse kohaselt kehtiks kolme aasta reegli erand, kui töötaja saab maksuvabalt realiseerida ettevõtte müügi hetkeks (full-exit) väljateenitud optsioonid.

Lisaks kehtestatakse kuritarvituste vältimiseks optsiooniandjale kohustus esitada optsioonilepingud maksu- ja tolliametile nende sõlmimise hetkel, kui optsioonileping ei ole notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud.

Bürokraatiavaba ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele. Ettevõtluskonto, mille eesmärk on muuta väikeettevõtlus atraktiivsemaks, lihtsustades väikeettevõtluse maksustamise ja aruandluse reegleid.

Äriühingu regulaarsete kasumijaotiste maksustamine ja kasumi laenudena välja viimise piiramine (panditulumaks). Valitsuse tööplaanis on eesmärk vähendada ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt ning tõkestada kasumi varjatud (laenudena) väljaviimist Eesti äriühingutest.

Füüsilisest (FIE) isikust ettevõtjate maksustamise ja aruandluse lihtsustamine. Selleks on analüüsitud justiitsministeeriumi juures tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjate ettepanekuid. Eesmärk on luua FIE-le äriühinguga sarnane maksuõiguslik või äriõiguslik keskkond, samuti laiendada töötajatele kehtestatud maksusoodustusi või sotsiaalstagatisi ka FIE-le.

Ettevõtluses kasutatava sõiduauto eratarbes kasutamise maksustamine. Tööandjal säilib võimalus kasutada ainult ettevõtluses kasutatavate autode puhul detailset sõiduarvestust kui üht võimalikku tõendamisviisi, et sõidukit eraeesmärkidel ei kasutata, samas kaotatakse segakasutuses sõiduautode puhul sõidupäevikud täielikult.

Erisoodustuse maksualuse arvutamisel asendatakse seni kehtinud maksimummäär 256 eurot kuus sõiduauto kohta võimsuspõhise arvestusega. Uueks erisoodustuse aluseks saab 1,96 eurot kilovati kohta, mis väheneb 25% võrra, kui sõiduauto või N1 kategooria sõiduk on üle 5 aasta vana.

Lisaks kaalutakse värviliste numbrimärkide kasutuselevõttu.