Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Restoranitest: Uulitsa teine tulemine

    Väikese kotletisaiakioskiga Mustamäel alustanud Uulits sai kuulsuse kasvades kolida pealinna trendikantsi – Kalamajja.

    Punktid: 23Toit-jook: 8Teenindus: 7Interjöör: 8

    Aadress: Soo 1/6, TallinnTelefon: 660 12 12Avatud: P-N 12-22, R-L 12-23Pearoogade hinnavahemik: 6-14,90www.uulits.ee

    Loe teisi restoraniteste www.aripaev.ee/restoranitest

    Järjekordse burgerikoha avamine pole ­uudis, mis suudaks gurmaani või restoranikriitiku tähelepanu köita, kuid ­Uulits kuulub harvade erandite hulka. Esimese Uulitsa kohta hakkasid õige ruttu linna peal jutud levima. Täistera- ja rukkikuklid, oma maja pihvid, kitsejuustu-peedimoos, mustsõstra marmelaad ja muu taoline kraam ühes napilt tosinajagu külastajaid mahutavas kioskis oli midagi uut ja ka väga maitsev.
    Värske ja ambitsioonikas
    Kuigi burgerid pole enam ammu tänavatoit, pole keegi neid ka eriti julgenud gurmeega seostada, nii et Uulitsa-meeste tänavagurmee kõlab omajagu ambitsioonikalt, kuid siiski värskelt. Igatahes Uulitsa teine tulemine ehk Kalamaja servas burgerirestorani avamine enam ei üllatanud – oli selge, et nii pühendunud burgeritegijatele jääb Mustamäe mikrokiosk väikeseks.
    Nagu päris gurmeerestoranis, on ka Uulitsa tänavagurmees algusest peale kõik kohapeal ise valmistatud: nii burgerid, burgeri-wrap’id, salatid, majoneesid, kastmed kui ka ketšupid. Ka kartulid, mida lugupidavalt käsitöökartuliteks nimetatakse.
    Burgerid on uues Uulitsas enam-vähem samasugused kui vanas, aga lisaks neile ja wrap’idele pakub Kalamaja Uulits ka väikese valiku salateid, eelroogi ja paar magustoitu, näiteks brüleekreemi.
    Pean tunnistama, et olgu burgerid kui tahes maitsvad, jätan nad alternatiivide olemasolul söömata: ma lihtsalt ei oska seda moodustist viisakal moel süüa, ilma et soust lõuga mööda alla voolaks ja salat sülle kukuks.
    Mul on tekkinud arvamus, et minu eaklassil ehk burgerieelsel põlvkonnal ei käigi suu nii lahti kui neil, kes juba lapsest peale hiiglaslikke kotletisaiu sööma harjunud. Lauanaabri abiga sain siiski lepasuitsuburgeri olemusest ülevaate ja see oli igati meeldiv.

    Minu eaklassil ehk burgerieelsel põlvkonnal ei käigi suu nii lahti kui neil, kes juba lapsest peale hiiglaslikke kotletisaiu sööma harjunud.

    Heidi Vihma
    toidukriitik
    Teenindajad peavad veel harjutama
    “Vegeburger” aga osutus täielikuks möödapanekuks. Saan aru, et lihakotlettidele pühendunud söögikohas tuleks süüa liha, aga kui vegankotlet juba kord menüüsse on võetud, peavad kokad seda järelikult jõukohaseks.
    Tegelikult andis iseloomutu kikerhernekotlet tunnistust sellest, et kokkade süda kuulub lihale, veget tehakse kas trendi järgimiseks või selleks, et Kalamaja vegankogukonnale meele järele olla. Mis iseenesest on üks ja seesama.
    Kelner oli minu kriitikaga nõus ja kinnitas, et seni on tõesti liha rohkem tähelepanu saanud, kuid juba lähiajal olevat köögil plaanis taimetoiduga tõsisemalt tegelema hakata.
    Uulitsal tuleks harjutada ka külastajate vastuvõtmist. Ootasime leti juures päris pikka aega, et keegi seal toimetavast kolmest töötajast meid märkaks. Ei jõudnudki ära oodata.
    Et teada saada, milline broneeritud laudadest on meile mõeldud, pidin salvrättide voltijat tema töös segama. Palun vabandust.
  • Hetkel kuum
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: USA abipakett – kaua tehtud, aga kas ka kaunikene?
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Pikalt viibinud USA abipakett Ukrainale koos teiste riikide osutatava abiga peaks ukrainlastel aitama aasta lõpuni sõjaliselt vastu pidada, kuid järgmise aastaga on seis segane, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 35. sissekandes.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Tööle marsivad kartmatud noored: lööks jalaga ukse lahti, 3000 eurot või mitte midagi Vana tööstus peletab, kaitsetööstus meelitab
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.