Rahvastikuregistrisse lisandub ka inimeste viibimiskoht

2019. aastast märgitakse rahvastikuregistrisse lisaks elukohale ka inimese viibimiskoht, kus ta veedab üle kolme kuu.  Foto: PantherMedia/Scanpix
Äripäev • 2. veebruar 2017
Jaga lugu:

Valitsus kinnitas täna seaduse eelnõu, millega lisatakse rahvastikuregistrisse inimeste ametlikule elukohale ka nende viibimiskoht. Samuti lüheneb elukoha muudatusest teatamise aeg.

Eelnõu järgi lisatakse ülejärgmise aasta algusest inimese elukoha andmete osasse ka inimese viibimiskoht – ajutine elupaik, kus inimene viibib üle kolme kuu. Viibimiskoht võib olla näiteks hooldekodu, aga ka sõjavägi või kooli ühiselamu. Samuti puudutab see inimesi, kes õpivad välismaal või on välislähetuses. Viibimiskoha andmed esitavad inimese eest registrisse asutused.

Tulevikus saab inimene ise registrisse märkida ka oma lisa-aadressi, mis on kasulik juhul, kui tal on rohkem kui üks elukoht. Õiged elukoha andmed tähendavad seda, et riigil on võimalik inimestega paremini kontakti saada.

Seaduse jõustumisel lüheneb ka elukoha andmete registrisse esitamise tähtaeg. Praegu on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, edaspidi on see tähtaeg 14 päeva. Välisriiki elama asumisel võib inimene teate esitada kuni üks kuu enne välismaale kolimist.

Oma andmeid rahvastikuregistris saab igaüks uuendada, logides sisse riigiportaali eesti.ee või pöördudes oma kohalikku omavalitsusse.

Uus rahvastikuregistri seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. aastal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas