Kirvega pensioni kallal

Jüri Ratase valitsuse pensionireform ei muuda paljude majandusinimeste hinnangul kokkuvõttes midagi.  Foto: PantherMedia/Scanpix
Vilja Kiisler • 6. veebruar 2017
Jaga lugu:

Vastse valitsuse pensionireformis ei nähta põhimõttelise muudatuse toojat.

Investor Kristi Saare hinnangul on pensioni esimese samba muudatus tehtud selgelt populistliku eesmärgiga. „Keegi ei vaidle vastu, et madalapalgaliste pensionid on probleem, ent kirvega süsteemi kallale minek ei loo ju raha juurde,“ lausub ta. „Selle asemel, et tagasi staažiosakute peale minna, oleks olnud lihtsam ju koefitsiente muuta. Samas on justkui ka unustatud, et I ja II sammas peaksid moodustama ühtse terviku. I samba muudatused tehti ära ilma, et II samba olemust üldse analüüsitud oleks.“

Juhtimiskonsultant Raimo Ülavere hinnangul on pensionireform samm õiges suunas, aga probleemi see ei lahenda. „Tuntav osa inimesi on niikuinii loobunud lootusest saada kunagi riiklikku pensioni, mis aitaks neil väärikalt vananeda,“ märgib ta.

Ka Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga meelest on pensionisüsteemi muutuse kava küll samm õiges suunas, paraku sümboolsevõitu. „Ent kuna selle mõjud avalduksid alles paarikümne aasta pärast, peaks nendesse uskuja olema suur optimist,“ ütleb ta. „Tõenäoliselt tehakse pensionisüsteem vahepeal veel mitu korda märksa radikaalsemalt ümber.“

Ametiühinguliider Peep Petersongi ootab valitsuselt terviklikumat vaadet, kuidas inimesed pensioniikka jõuavad, kuidas pension mitme samba koosmõjus tekib. „Ootamatult pisarateni kriitiliseks muutunud Reformierakonnalt on kõlanud ka üks väärt mõte – pensionireforme tehakse ühiskondlike kokkulepete vormis,“ ironiseerib ta. „Varasematele peaministritele oli see žanr võõras, ehk just ühiskondlik lepe pensionireformi küsimuses olekski see uus valitsemise kvaliteedikiht, mida hiljem veel aastakümneid meenutame.“

Presidenti nõustav majandusekspert Heido Vitsur leiab, et nüüd tuleb meil kõik senised pensionikindlustuse põhimõtted – solidaarsus (jooksev finantseerimine), kohustuslik kogumine ja vabatahtlik kogumine – kuidagi uut moodi kokku köita. „Tulevikust teame me kindlalt vaid ühte – minimaalselt vajalik toimetulek tuleb kindlustada kõigile,“ sõnab ta. „Mida paindlikumaks me mittesolidaarse osa oskame praegu teha, seda stabiilsemaks meie pensionisüsteem oma põhiolemuselt muutub.“

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas