Üksteist aastat Rootsi SEB kontserni juhtinud Annika Falkengreni lahkumise järel saab panga uueks juhiks 42aastane Johan Torgeby, kes seni juhtis suurettevõtete divisjoni.
- SEB kontserni uus juht – Johan Torgeby. Foto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Suuri strateegiamuutusi ta ei luba, siht on kasvada, kuid ilma liiga suurte riskideta.
Rootsi majanduslehele Dagens Industri antud intervjuus tunnistas ta, et konkreetne küsimus – kas ta on valmis pangas ohjad võtma, esitati talle teisipäeva õhtul.
„Ma ei saa väita, et oleksin seda otseselt oodanud. Meil on väga tugev juhtgrupp,“ ütles ta.
Torgeby on ametit üle võttes sama vana kui Falkengren, kui Rootsi tööstusperekonna Wallenbergide 1856. aastal asutatud pank talle juhtohjad andis. Pärit on Torgeby Lõuna-Rootsist ning varasema Roburi varahalduses ja Londonis Morgan Stanleys töötamise kogemusega.
SEB pangaga liitus ta 2009. aastal, panga juhtgrupis on aastast 2014.
Eraelulise seigana avaldab Torgeby intervjuus, et on kirglik trummar. Kui kuskil trummikomplekti näeb, siis on kiusatus küsida, kas võiks veidi mängida. Oma kodu keldris on samuti komplekt olemas.
Torgeby valikuga on SEB jätkanud traditsiooni leida
panga uus juht ettevõtte seest.
„Nüüd pole pangas vaja muretseda, kas uus inimene kõik ümber teeb. Ma olen ise olnud selle kursi seadmise juures, nii ei tule suuremaid muutusi. Rõhk läheb elluviimisele,“ ütles ta DI-le.
Torgeby nimetab kolm asja, millele SEB tahab siit edasi keskenduda. Esiteks peab universaalpank Rootsis kasvama, teiseks tahetakse jätkata kasvu Põhjala ja Saksamaa suurettevõtete ja finantsinstitutsioonide segmendis ja kolmandaks tahetakse enam panustada säästmisele.
Murekoht Rootsi majanduses on kinnisvarasektor, seda möönab ka Torgeby. „Siin tuleb olla väga ettevaatlik,“ ütles ta DI-le.
Suuri riske Torgeby võtta ei taha ning lubab kinni hoida Falkengreni saavutustest panga kulude kärpimisel. Siht on kasvada, ilma et kulud sellest suureneksid.
Falkengreni teene on seegi, et tal on õnnestunud SEB kuvandit laiendada. Pank ei ole enam üksi jõukamate klientide ja suurfirmade pank, vaid on lisaks nooruslik ja edumeelne IT vallas. See on laiendanud ampluaad ja muutnud SEB konjunktuuri kõikumistele paremini vastupidavaks, leiab Dagens Industri analüütik Ulf Petersson.
Agentuurile Bloomberg antud telefoniintervjuus kommenteeris Torgeby USA presidendi Donald Trumpi plaani pöörata tagasi suur osa finantskriisi järel karmistatud pangandusreegleid. Torgeby arvates ei tohiks siin kiirustada. Ta tunnistas, et eelkõige maksumaksjate kaitseks paika pandud reeglid tuleks uue pilguga üle vaadata, kuid kiirustada ei või. “Mul ei ole arvamust Trumpi valitsuse kui sellise suhtes,” ütles ta. “Kuid mulle tunduub vahel, et targem oleks veidi tempot maha võtta.”
Pangamaks on kurjast
Rootsi pangad on allutatud Euroopas pea rangeimatele reeglitele, kuna pangad on neli korda suuremad kui Rootsi SKP ning mälestused panganduskriisidest veel värskelt meeles.
Rootsi valitsuse ühe viimase plaaniga – kehtestada pangamaks – ei taha pangad aga leppida. Torgeby arvates võib see maksma minna tuhandeid töökohti. „Ma võtan siin väga lihtsustatud näite: kui tõsta ressursi hinda nagu seda on tööjõud, siis tekitate motivatsiooni seda vähem osta,“ ütles ta.
Torgeby asub ametisse 29. märtsil. Juulini jääb Annika Falkengren teda nõustama. Siis
lahkub Falkengren pangast, et siirduda tööle firmasse Lombard Odier.
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.