Schulz kangutab Saksa majanduse eduvalemit

Jutt käib kantsler Gerhard Schröderi ajal Saksamaal ellu viidud reformidest, mida teatakse nime all Agenda 2010, mille oluliseks osaks oli toona väga helde töötu abiraha süsteemi radikaalne ja karm ümberkorraldus (nn Hartz IV reform).

Toona oli Saksamaa see riik, mis hoidis enda käes „Euroopa vaese mehe“ karikat ning vankus suure tööpuuduse all. Reformid aitasid Saksamaa jalule, kuid maksid Schröderile kantsleriameti ning reformide vilju on nautinud septembris neljandaks ametiajaks tagasivalimist taotlev Angela Merkel.

Negatiivne märk küljes

Saksa sotsiaaldemokraadid (SPD) said Schröderi reformidest negatiivse märgi külge – Agenda 2010 on ebapopulaarne ja seda seostatakse just SPDga. Schulziga on tulnud aga otsekui uus hingamine – arvamusküsitlustes on Schulz populaarsusnäitajatelt Merkelist mööda läinud ning vedanud enese järel üles ka partei toetuse.

Ent ainult siis, kui Schulz suudab Saksa valijaid veenda, et partei on tõepoolest jälle n-ö väikese inimese huve kaitsmas, on sellel puhangus lootust kestma jääda, kirjutas kommentaaris ajaleht Süddeutsche Zeitung.

Nädala hakul ütles Schulz Saksamaa suurimale väljaandele Bild antud intervjuus, et tahab Schröderi reforme leevenda. Schulzi sõnul tehti toona ka vigu ning need vead vajaksid nüüd parandamist. Esile on ta tõstnud töötu abiraha maksmise inimestele, kes on tööta jäänud vanemas eas, 50aastaselt. Schulz kritiseerib, et sellise inimese võimalus saada suuremat abiraha kui pelk miinimum peab olema pikem kui sellisel töötul, kes on süsteemi sissemakseid teinud palju lühema aja jooksul. Teine suurem lubadus, mis Schulz välja on käinud, puudutab tähtajalisi töölepinguid. Schulz leiab, et sellist lepinguvormi kasutatakse liiga palju.

Tööandjad kriitilised

Schulzi ettepanekuid tervitavad Saksa ametiühingud, kuid kritiseerivad Saksa tööandjad, kes süüdistavad teda muu hulgas valede faktide kasutamises. Näiteks väidab Schulz, et vanusegrupis 25–35 on peaaegu 40% inimestest ajutiste töölepingutega. Saksa tööandjate organisatsiooni BDA andmeil 12%.

Tööandjate peamine kriitika on, et pikalt makstav abiraha ei aita kaasa sellele, et inimene kiiresti uue töö leiaks, kirjutas Frankfurter Allgemeine Zeitung. BDA juht Steffen Kampeter kiitis Agenda 2010 reforme, et need on aidanud töökohti luua ja tööpuudust vähendada. Kes iganes püüab neid reforme tagasi pöörata, ohustab neid edusamme, tsiteeris leht. Samuti ei nõustunud ta Schulzi kriitikaga süvenevast ebavõrdsusest – Saksamaal on tööga hõivatud inimesi rohkem kui kunagi varem ning paljud töötavad täiskoha ja püsiva töölepingu alusel.

Eurostati viimastel andmeil oli töötuse määr Saksamaal läinud aasta detsembris 3,9%, mis on euroala madalaim näit.

Saksa ametiühingute konföderatsiooni DGB juht Reiner Hoffmann aga tunnustas Schulzi kavatsusi, nentides, et vanemaealistel on endiselt raske tööd leida, mistõttu tuleks vältida, et nad nii kiiresti minimaalse abiraha peale langeksid.

Schulz pärituules

Schulz tahab tagasi võita valijate usalduse, näidates, et Saksamaa sotsiaaldemokraadid võitlevad taas sotsiaalse sidususe ja heaoluühiskonna eest. Partei esimehel ja praegusel välisministril Sigmar Gabrielil see ei õnnestunud – teda seostatakse veel liialt Schröderiga.

Veebruari algul hüppas Saksamaa sotsiaaldemokraatide toetus 31%-le kantsler Angela Merkeli konservatiivse CDU 30% ees, näitas INSA küsitlus, mille avaldas Bild. Küsitleti veidi enam kui 2000 inimest. Viimati edestasid Saksa Sotsiaaldemokraadid CDUd Allensbachi küsitluses 2010. aasta augustis, kirjutas Bloomberg. ARD küsitluses edestas Schulz eelistatud kantslerikandidaadina Merkelit 16 protsendipunktiga – 50/34. Sama küsitluse järgi oli CDU-l sotsialistide ees veel edumaa, kuid SPD toetus kiires tõusutrendis.

Parlamendivalimised on Saksamaal 24. septembril.