Rahandusministeerium loobus firmaautode värviliste numbrimärkide plaanist ning soovib asendada senise erisoodustuse määra sõiduki võimuse põhise määraga.
- Parkla keskkonnaministeeriumi juures. Foto: Andras Kralla
ERRi uudisteportaal vahendas, et ministeerium esitab valitsusele ettepaneku kaotada firmaautodele seni kehtinud erisoodustuse maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus ning pakub asenduseks sõiduauto võimsusest lähtuvat arvestust. Uueks erisoodustuse aluseks saab 1,96 eurot kilovati kohta, mis väheneb 25 protsendi võrra, kui sõiduauto või väikekaubik (N1 kategooria) on üle viie aasta vana.
Ühtlasi muutuks see ainukeseks võimaluseks erisoodustust deklareerida, kui sõiduauto on käibemaksuseaduse mõistes segakasutuses. Tööandja sõiduautodest valdava enamuse jaoks (ligi 70 protsenti) muutub uus kuumäär senisest soodsamaks, arvutuste põhjal kohati isegi üle 60 protsendi, ja maksukohustuse täitmine lihtsustub.
Lisaks kaob kohustus pidada erasõitude jaoks sõidupäevikut,
vahendas ERR. Detailse arvestuse pidamise võimalus säiliks tööandja soovi korral üksnes täielikult ettevõtluses kasutatavate sõiduautode puhul. Alternatiivina võiks sõidupäeviku pidamise asemel kasutada sõiduauto liikumise fikseerimiseks GPS-süsteemi.
Uus regulatsioon määrab muu hulgas seda, et kui sõiduauto soetati üksnes ettevõtluses kasutamiseks ja sisendkäibemaks arvati maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul võetakse sõiduauto kasutusele ka eratarbes, siis tuleb sisendina mahaarvatud 50% ulatuses riigile tagastada.
Kui uue regulatsiooniga käitumismuster ei muutu, väheneks erisoodustustelt maksulaekumine umbes viie miljoni euro võrra aastas ehk praeguselt 25 miljonilt 20 miljonile eurole,
kirjutab ERRi uudisteportaal. Siiski hindavad rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet, et uue lahenduse rakendumisel võib hoopis oodata netolaekumise esialgset kasvu viie kuni seitsme miljoni euro võrra.
Valitsus pole seda teemat veel arutanud.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.