Eesti Pank: tugevat majanduskasvu varjutab investeeringute vähesus

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti SKP 2016. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 2,7% ja kvartalivõrdluses 1,9%. Sellest kiirem oli majanduskasv kvartalivõrdluses viimati 2011. aastal, kui majandus oli kriisijärgses kiire taastumise faasis. Majanduskasv oli ka märksa parem, kui oodati viimases Eesti Panga majandusprognoosis. Neljanda kvartali majanduskasvu näitajad on kooskõlas muu värske majandusstatistikaga, mis osutab samuti majanduskasvu tugevnemisele möödunud aasta lõpus. 2016. aasta kokkuvõttes kasvas Eesti SKP 1,6%.

Teise poolaasta majanduskasv oli küllaltki laiapõhjaline. Suurematest sektoritest oli languses vaid põllumajandus, mida mõjutas sügise kehv viljasaak. Eesti tööstustoodangu kasv oli neljandas kvartalis Euroopa kiiremate seas. Selles mängis olulist rolli põlevkivisektor, mis veel esimesel poolaastal pidurdas oluliselt majanduskasvu. Tööstussektori kasvu neljandas kvartalis võib pidada laiapõhjaliseks, kuna sellesse andsid oma panuse paljud tegevusalad. Samuti tugevnes neljandas kvartalis ehitussektori kasv. See pole küll kooskõlas ehitusinvesteeringute jätkuva vähenemisega, kuid juba mõnda aega on eri andmeallikad viidanud ehitussektori tugevnemisele. Jätkuvalt tugev püsis ka eratarbimisest sõltuva jaekaubanduse kasv.

Sel aastal peaks majandus kasvama kiiremini kui 2016. aastal. Ettevõtjate kindlustunde uuringud osutavad majanduse tugevale arengule ka uue aasta esimestel kuudel. Nii tööstuse kui ka ehituse kindlustunde indeks olid veebruaris viimase viie aasta kõrgeimal tasemel; kõigi sektorite kindlustunde indeksid ületasid viimase kümne aasta keskmist.

Eesti Panga prognoosi põhjal tugevneb 2017. aastal Euroopa Liidu eesistumise ning avaliku sektori investeeringute tõttu valitsemissektori panus kogunõudlusesse. Eksportturgude tugevnedes ning üldise väliskeskkonda puudutava ebakindluse taandudes hakkavad järk-järgult taastuma ka ettevõtete investeeringud. Kasvu võivad aga pidurdada väliskeskkonna poliitilisest ebakindlusest tulenevad riskid ning konkurentsivõime probleemid, mis on tingitud tööjõukulu kiirest kasvust viimastel aastatel. Inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustub mõnevõrra majapidamiste reaalsissetuleku kasv, mis omakorda pidurdab eratarbimise kasvu.

Sarnaselt viimastele aastatele võib tootlikkusest kiirem palgakasv endiselt majandust ohustada. Kuigi neljandas kvartalis kasvas tööjõukulu majandusest veidi aeglasemalt, on tööjõukulu osakaal SKPs endiselt kriisiaegsel tasemel ning ettevõtete kasumlikkus madal. Seetõttu on ka investeeringud tagasihoidlikud, mis piirab uusi kasvuvõimalusi.

Küsitluste põhjal näib, et seni on palgakasv halvendanud konkurentsivõimet madalama tootlikkusega harudes, näiteks rõiva- ja nahatööstuses. Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal on tööstusettevõtete hinnangud konkurentsivõimele üldiselt tugevnenud. Madalama tootlikkusega ja aasta eest tööjõupuudust teravamalt tajunud majandusharudes muutusid hinnangud konkurentsivõimele aga pigem negatiivsemaks.