Eesti majanduskasv kiirenes aasta lõpus märgatavalt

2016. aastal oli SKP jooksevhindades 20,9 miljardit eurot.

2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala. Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suuremaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016. aasta I kvartalis, kuid alates II kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt.

Rohkem kui pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8%.

Neto-tootemaksud mõjutasid majandust 2016. aastal positiivselt. Kasvasid nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumine, samuti suurenesid ka subsiidiumide väljamaksed. 

Pärast langust 2015. aastal kasvas 2016. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport 4,9%. Kaupade ja teenuste import suurenes reaalarvestuses 4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Ülejäänud kaubagruppide ekspordi ja impordi mõju jäi tagasihoidlikuks. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKPs oli 4%, mis on sama tase kui 2015. aastal.

2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Samuti kasvasid valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8%. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP. Lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKPst väiksem, moodustades 97,7% SKPst. 

2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4% ja tunni kohta 1,2%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2%.

2016. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,6 miljardit eurot.

2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,9% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,8%.

2016. aasta viimases kvartalis mõjutas SKPd positiivselt enim info ja side tegevusala lisandväärtuse tõus tarkvara arendusteenuste kasvu toel. Lisaks andsid majandusele oluliselt hoogu kaubanduse, transpordi, energeetika, haldus- ja abitegevuse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Võrreldes viimaste aastatega panustas SKP kasvu positiivselt rohkem tegevusalasid.

IV kvartalis kahanes nii hõivatute kui ka töötatud tundide arv, SKP aga kasvas. Seetõttu suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii tootlikkus hõivatu kui ka tunni kohta. Tööjõu ühikukulu suurenes 2016. aasta IV kvartalis 2,5%.

Pärast langust III kvartalis suurenes sisemajanduse nõudlus 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,7%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt ettevõtete kaubavarude suurenemine ning lõpptarbimiskulutuste kasv. Kapitali kogumahutus vähenes IV kvartalis 5,5% peamiselt ettevõtlussektori investeeringute vähenemise tõttu hoonetesse ja rajatistesse. Samal ajal kasvasid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Kõikide teiste sektorite kapitali kogumahutus aastavõrdluses kasvas.

2016. aasta viimases kvartalis suurenes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,7%, kaupade ja teenuste import aga 2,4%. Kaupade ja teenuste eksport suurenes elektroonikakaupade, mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu abil. Importi mõjutas positiivselt muude transpordivahendite ja metallide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKPs oli 3,3%.