Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ratas: vaatasin järgi, ega te Sputnikust pole

    „Ei saagi nii olla, et tuleb üks valitsus ja kõik kiidavad seda hommikust õhtuni,“ rääkis peaminister Jüri Ratas intervjuus Äripäevale.

    Valitsusel täitub sel reedel ametis 100 päeva. Intervjuus Äripäevale annab peaminister Jüri Ratas aru, kuidas valitsus senimaani hakkama on saanud.
    Kui praegune valitsus ametisse tuli, tegin kolme koalitsioonierakonna esimehega intervjuu. Jevgeni Ossinovskiga jagus juttu 48, Margus Tsahknaga 34 ja teiega 12 minutiks. Mida sellest teie arvates välja lugeda võiks?
    Loodan, et sellest ei loe välja, et Jüril polnud aega teile intervjuud anda. Usun, et teised andsid lihtsalt erineva pikkusega vastused teemadele, mida toona küsisite. Midagi muud ma sellest küll välja ei loe.
    Senimaani, kui keegi on valitsust kritiseerinud, on kaitsepositsioonile asunud just Jevgeni Ossinovski, mitte teie. Kumb teist tegelikult valitsust juhib?
    Laual seisab peaministri silt Jüri Ratase nimega.

    Valitsusel on kohustus mõelda iga ettevõtja peale ja ka selle peale, et elu kaunil Kihnul, Ruhnul ja Vormsil ning Kohtla-Järvest Tallinnani oleks ühtsem ja parem.

    Jüri Ratas,
    peaminister
    Kuidas te suhtute neisse kommentaaridesse, et tegelik peaminister on Ossinovski, kes selle valitsuse kokku vangerdas?
    Huumoriga suhtun, ja huumorit on ikka vaja. Kui küsida, kes valitsust juhib, siis seda juhib kõrgem võim, kelleks on rahvas. Kõrgem võim valib riigikogu, kes annab mandaadi valitsusele ja eeskätt peaministrile. Nii ongi. Valitsus pole kunagi ühe inimese etteaste, see on meeskonnatöö. Praegune valitsus on 15 ministri ühine töö ja pingutus.
    Valitsustele antakse alati nimesid. Rõivase esimest valitsust kutsuti ajutiseks valitsuseks, teist nimetati kõhkluse ja Exceli- tabelikoalitsiooniks. Mis hüüdnime te praegusele valitsusele annaks?
    Nimetused on antud tavaliselt väljaspool valitsust, kui et valitsus on end ise märgistanud. Nii arvangi – valitsus peab tegelema vastutusega, mis talle antud on, seega nimi nimeks. Ma saan aru, et pealkirja mõttes oleks see huvitav.
    Kui mõelda, milline on valitsuse ühtne joon, siis selleks on igas mõttes tugevam Eesti ühendamine. Ühendamine inimeste mõttes, pealinna, Tartu, keskuste mõttes, erinevate keeleruumide mõttes. Ka parema avaliku- ja erasektori koostöö mõttes.
     
    Äripäeva veergudel on päris palju valitsuse tegevust kritiseeritud. Karme sõnu on öelnud näiteks Tiit Hennoste ja Jüri Mõis. Kas see ei tee teile muret?
    Kas just muret, aga ma loen kindlasti neid. Pigem olen seda meelt, et peaminister peab oskama kuulata. Aga ma alustaks hoopis sellest, et Äripäev on andnud ka päris palju positiivset fooni asjade kohta, mida valitsus on tõstatanud. Siis olete öelnud, et asi polegi kõige hullem. Näiteks oli nii hallide passide teemaga.

    Võimatu on tõmmata ühte suurt lippu püsti ja öelda, et vot just see on suur asi, mis valitsus ära tegi.

    Jüri Ratas,
    peaminister
    Kui räägime Jüri Mõisa kirjutistest, siis minu arvates võib sealt lugeda välja ka mõne päris tugeva toetusavalduse valitsusele. Näiteks, et madalama ja keskmise palgatasemega inimeste sissetulekut tuleks tõsta. Ta on rääkinud, et astmeline tulumaks oleks mõistlik ja muudaks Eesti ühtsemaks. Ta on rääkinud, et hoiab väga pöialt, et Rail Baltic tuleks. Teatavasti jätame läbi tulumaksuvabamiinimumi tõstmise väiksema sissetulekutega inimestele iga kuu rohkem raha kätte.
    Jüri Mõis on öelnud ka seda, et hirmutamine ohtudega ei peaks olema Eesti ühiskonnas igapäevane tava. See, et lööd igal hommikul lehe lahti ja sealt vaatab uus hirm otsa, ei anna ettevõtluskeskkonnale ja investeerimiskeskkonnale midagi juurde. Mõis on näinud, et valitsus liigub õiges suunas. See, et ta mõnes kohas kritiseerib, ongi normaalne. Ei saagi nii olla, et tuleb üks valitsus ja siis kõik kiidavad seda hommikust õhtuni.
    Jevgeni Ossinovski ütles, et valitsusel polegi kohustust mõelda kõrgemapalgaliste peale. Olete sama meelt?
    Kui ütlen, et soovin, et ühiskond oleks paremini ühendatud, siis arvan, et valitsusel on kohustus mõelda iga Eesti inimese peale. Mõelda iga ettevõtja peale ja ka selle peale, et elu kaunil Kihnul, Ruhnul ja Vormsil ning Kohtla-Järvest Tallinnani oleks ühtsem ja parem.
    Kui jätta välja tulumaksureform, millest on väga palju räägitud, siis mida peate veel valitsuse saja päeva suurimaks sammuks?
    Ma arvan, et on võimatu tõmmata üks suur lipp püsti ja öelda, et vot just see on suur asi, mis ära tegime. Kuid ma tooks välja kaks suurt asja. Esiteks see, et oleme öelnud, et me teeme kõike selleks, et Eesti elanike arv ei kahaneks. Olgu selleks perepoliitika või erinevad toetusmehhanismid.
    Teiseks oleme öelnud, et majandus-ettevõtluskeskkond, mis toob inimestele leiva lauale, vajab muutusi. Muutused võivad tulla erisuste tegemistest. Näiteks jätsime ära majutusasutuste käibemaksu tõusu. Diisliaktsiis ei tõuse järgmisel aastal. Samas oleme öelnud, et teatud kohtades on vaja valdkonnapõhist lähenemist. Näiteks laevandus ja väikeettevõtted ja FIEd. Heakskiit on antud ettevõtluskonto loomiseks. Eelarves on nähtud 20 miljonit eurot, et teha maksuerisusi, et neid ettevõtlusvorme aidata.
    Foto: Andras Kralla
    Mida järgmise saja päevaga ära teete?
    2017. aasta on Eestile siseriiklikult suur väljakutse. Selle aasta aprillist hakkame tähistama Eesti 100 sündmusi. Põhijoon on see, et iga Eestimaa küla oleks selle programmi raames puudutatud.
    Teine väljakutse on seotud Euroopa Liidu eesistumisega, mis algab juulist.
    Viimase saja päeva sekka on mahtunud kaks sekeldust Keskerakonna ministritega – Repinski ja Repsiga. Kummalgi korral ei võtnud te kindlat seisukohta, kas minister peaks tagasi astuma. Kust läheb see joon, mis maalt peab minister oma tegude eest vastutuse võtma?
    Repinski võttis vastutuse ise. Paar päeva pärast juhtumit kohtusime Stenbocki majas ja ta ütles, et on otsustanud tagasi astuda, et erakond ja valitsus saaks edasi minna. See lahenes tema enda otsusega.
    Mailis Repsi puhul on tegu väga tubli ministriga. Võimekas minister, kes tunneb oma valdkonda. Miks ta peaks tagasi astuma?
    Kui mitu korda võib minister luisata?
    Minister ei tohi luisata mitte ühtegi korda. Arvan, et tugeva poliitiku hea omadus on ka see, kui ta tunnistab, et on eksinud ja suudab öelda, et vabandab. Ta suudab öelda ka kolmanda lause: „Olen tulevikus hoolsam.“ Mida see tähendab? Kui mina hakkasin täna hommikul intervjuud andma, vaatasin järgi, kellele ma selle annan. Sputnikule valitsuse liikmed intervjuusid ei anna, Äripäevale aga küll.
    Ehk siis, kui järgmine kord selline nn eksitus juhtub, siis pole enam vabandusele ruumi?
    Nagu ma ütlesin – selles küsimuses peavad olema poliitikud ja valitsuse liikmed palju hoolsamad. Seega jah.

    Minister ei tohi luisata mitte ühtegi korda.

    Jüri Ratas,
    peaminister
    Kas ja mida on teil plaanis ette võtta Tallinna TVga?
    Stenbocki majas oleme lähtunud põhimõttest, et kohalikud omavalitsused on autonoomsed. Aga kui küsite seda minult kui Keskerakonna esimehelt, siis Tallinna TV juhtimine peab olema laiapõhjalisem kui Tallinna linnavolikogu seda soovib. Sinna peaks kuuluma kõik volikogu fraktsioonide esindajad, eesmärk peab olema linnaelanike informeerimine ja selliseid asju nagu „Peaministri tund“ seal kindlasti olema ei saa.
    Millal võime muutusi Tallinna TVs näha?
    Minu teada on linn juba muutustega alustanud. Kokku on kutsutud meedianõukogusse kõikide fraktsioonide esindajad. Peale ühe juhatuse liikme äraminekut on tehtud avalik konkurss. Loodan, et muutused ei stardi tulevikus, vaid on juba otsustatud ja töös.
  • Hetkel kuum
Raivo Hein: sotsid valetavad alati, aga jõudu neile Tallinnas! Vene- ja Savisaare-aegsetel lahendustel olgu lõpp
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kuulates linnaelanike, ettevõtjate ja asjatundjate häält, on nüüd võimalik kujundada Tallinnast kaasaegsem ja elamisväärsem linn võrreldes senise bütsantslikkusega, kirjutab ettevõtja ja investor Raivo Hein vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raadiohommikus: järeldused, mida investor peaks tegema tulemuste nädalast
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.