Riigi üürikorterid trügivad Tallinna

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et lühema aja jooksul võidavad riigikorterite püstipanemisest ehitajad. „Minister saab hääli,“ nentis Toompark ja lisas: „Eesti kaotab.“  Foto: Raul Mee
Jaga lugu:

Valitsus on riiklike üürikorterite ehitamismõttega jõudnud peale ääremaade Tallinna ja Tartusse, mille mõttekus ajab eksperdid vaidlema.

Kohalikele omavalitsustele suunatud elamufondi investeeringute toetuse tingimused on kinnitatud, riigitoetust kulub tänavusest kuni 2020. aastani kokku 62,5 miljonit eurot.

„Issand jumal, üks minister tahab üürikortereid riigi raha eest juurde toota! Kas inimene tõesti ei vaata, mis turul toimub? Tegelikult ei vaatagi. Käed kukuvad rippu, et kuidas niimoodi saab. See on nagu riigi rahaga omale häälte ostmine, sest kodu ostmine või üürimine on alati kallis,“ rääkis kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. „See on rehepapi-mentaliteet, et kulutame kõik ära.“

Toomparki hinnangul ostetakse uutest korteritest umbes 20% üürileandmiseks – aastas teeb see 500 uut pinda. Kogu turust moodustab uute korterite osa ühe kolmandiku ja kui arvestada ka vanemate korterite väljaüürimist, siis on turul Toomparki sõnul päris palju mahtu.

Toompark on kindel, et riik rikub oma korteritega turgu. „Ettevõtlikud inimesed on ostnud laenu või oma rahaga korterid üürileandmiseks, aga siis tuleb keegi, kes hakkab poliitilise otsuse baasil – ja poliitiline otsus tähendab mittemõistlikku otsust – konkurentsi pakkuma,“ rääkis ta.

Riigilt pool summast

Uute elamute püstitamist ja vanade renoveerimist toetatakse, et need hiljem üürile liiguks. Toetuse määr on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta.

Toetust taotlev omavalitsus peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus.

Lisapunkte annab maja rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse. Turutõrke kõrvaldamiseks mõeldud meede toetaks riiklike üürikorterite ehitamist ka Tallinna ja Tartusse.

Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik

See ei viita tervele mõistusele, kui öeldakse, et Soomes-Rootsis tehakse nii ja peame samamoodi käituma. Meie ei ole rikas ühiskond.

Leib käest

Kui valitsus paneb Tallinna ja Tartusse riigi rahaga kortermaju püsti, siis nii nabib ta kasumit teenida tahtvalt arendajalt kliendid ära, leiab Toompark. „Me ei räägi sotsiaalkorteritest, vaid munitsipaalpindadest laiale sihtrühmale. Inimestele, kes ei peaks olema abivajajate seas. Tehakse siin veel mingeid õpetajate ja õdede maju – makske parem nendele inimestele normaalset palka. Riik peaks tulema toetuse pakkuja rollist välja, looma keskkonna, kus inimene ise hakkama saab.“

Toompark on kindel, et riigi sekkumine vähendab pikemas perspektiivis eluruumide hulka. Erasektor lahkub turult või ei too uut vara turule.

Kas riik hakkab sel juhul kortermaju juurde ehitama? „Selles nõiaringis ongi Soome ja Rootsi. Riik peab raha panema sellesse, ei saa oravarattast enam välja. Turg on seal tuksi keeratud,“ kostis Toompark. „See ei viita tervele mõistusele, kui öeldakse, et Soomes-Rootsis tehakse nii ja peame samamoodi käituma. Meie ei ole rikas ühiskond.“

Lühema aja jooksul on võidumehed ehitajad, kes töö kätte saavad. „Minister saab hääli,“ lisas Toompark. „Eesti kaotab.“

Kriitikasse on valitsus suhtunud tõrjuvalt, märkis Toompark. „Olen ise olnud see, keda ministeeriumi uksest sisse ei lasta või kõrvale tõrjutakse. Kutsuti majandusministeeriumis komisjon kokku. Omanike keskliit jäeti kõrvale. Vastati umbes nii, et meil on laua taga toolid täis, rohkem ei mahu. Kas see on normaalne?“ lisas ta. „Küsimus on eelkõige maksumaksja raha väärkasutamises populistlike ideede väljatoomiseks, mis ei tee meie keskkonda paremaks.“

KredExi kommunikatsioonispetsialist Joonas Kerge rääkis, et majandusministeeriumi ja KredExi tellitud analüüs on toetustingimuste kujundamise üks alus. Üüriturul domineerib eraisikute koordineeritud pakkumine, institutsionaalsete investorite huvi elukondlike üürikorterite vastu on leige. Enamasti arendatakse üürimiseks ärikinnisvara ja külaliskortereid.

Pankade laenupoliitika on konservatiivne, kuna Eestis on vähe infot eluasemete üürituru kohta.

Erasektori tööandjate vastustest leidis kinnitust, et 45% ettevõtetest ja tööandjatest näeb suure või väga suure probleemina, et tööandja jaoks pole töötajatel töökohast mõistlikul kaugusel piisavalt sobilikke üüripindu. Sealjuures paiknevad sellised ettevõtted ja tööandjad erinevates maakondades. 66% nendest ettevõtetest ja tööandjatest, kes näevad probleemi suure või väga suurena, on ka ise teinud probleemi lahendamiseks pingutusi. Lahendustena tuuakse välja näiteks transpordivõimaluste pakkumist. 15% vastanutest leiab, et tegemist on probleemiga, mis vajab lähitulevikus tööandja sekkumist.

Selgus, et 74% vastanud kohalikest omavalitsustest näeb vajadust üürikorterite osakaalu suurendamiseks. Sõltuvalt omavalitsuse suurusest ja turutõrke olemusest oli lisanõudlus vahemikus 10 kuni 100 korterit, Tallinna linn hindas lisavajaduse võrreldes teiste omavalitsustega kümneid kordi suuremaks.

Maakonnakeskused ja nn Tallinna ja Tartu „kuldse ringi“ omavalitsused eelistavad uute üürielamute ehitamist, muud omavalitsused rekonstrueerimist.

Riik tõmbas tagasi

Kinnisvarafirmade liidu juht Tõnis Rüütel on vähem kriitiline, sest riik tõmbas võrreldes algse eufooriaga natuke tagasi.

„Riik ise midagi ehitama ei hakka, vaid saab ilmselt läbi KredExi anda laenutuge, kohalikult omavalitsuselt võiks maatükk tulla ja ettevõtjad ehitavad, mitte nii, et riik otsast lõpuni kõik kinni taob. Aga see peab ikkagi kompleksselt toimima. Mitte hurraaga, et ehitame maja valmis ja küll elanikud sisse tulevad,“ rääkis Rüütel ja kiitis, et nüüd plaanitakse ka vanade hoonete renoveerimist. „Tundub, et asi ei käivitugi sel kujul, nagu algselt mõeldud oli. Või pigem oli ühe ministri peas.“

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et töökohtade tekke soodustamiseks väljaspool pealinna tuleb panustada kaasaegsesse elukeskkonda. Seetõttu otsustas valitsus toetada üürielamute rajamist. „Sellega anname hoogu kohalikule ettevõtluskeskkonnale, tõstame tööjõu mobiilsust, kaasajastame elamufondi ja parandame inimeste elutingimusi.“

Tõnis Rüütli sõnul tuleb ehitada piirkondades, kus napib eluruume, kuid leidub töökohti. Täpsemaks Rüütel ei läinud. Peale selle arvab Rüütel, et odavam on püstitada uusi hooneid.

Kui kortereid rajatakse ka Tallinna, ei ole see Rüütli hinnangul probleem. „Tallinn on seda sisuliselt ju teinud, mis seal vahet. On teinud küll õpetajate ja õdede maju. Paistab, et need asjad toimivad.“

Tallinn paisub

Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul kasvab Tallinn igal aastal umbes 4000 inimese võrra, seega kortermajade arendusi pole praegu üleliia. Mujal Eestis nii suurt nõudlust aga ei ole.

"On vaks vahet, kas tehakse riiklikud üürikorterid või munitsipaalkorterid, millega aidatakse hädalisi. Segane on, milline sisuline abi on. On üks Narva kolledži näide, kus õppejõudu ei ole kuhugi majutada. Kui Narvas ringi vaadata, siis oleks õppejõudu panna küll kusagile. Selleks ei pea üle-eestilist üürikorterite programmi tegema,“ rääkis Sooman. „Muus osas võiks õlgu kehitada ja öelda, et iga rahvas on oma valitsejaid väärt, aga see programm on lihtsalt kuramuse kallis.“

Veel heidab Sooman riigile ette, et süvaanalüüs on tegemata. „Exceli-tabel: vana versus uus,“ selgitas ta.

Sooman arvab ka, et vanade kortermajade kordategemine on soodsam kui uute rajamine. „Võid võtta tõeliselt amortiseerunud hoone ja selle rekonstrueerimine on ikka kaks korda odavam kui uue ehitamine.“

Tema sõnul ei tee ühelegi riigile au, kui ta sekkub suvalisel ajal vabasse ettevõtlusse. Sooman tõi lihtsustatud näite: riik alustab piimatootmist, kuigi tegutseb palju piimatootjaid, kes on teinud pikaaegseid kulukaid investeeringuid. Riigi ootamatu sekkumine odava piima tootmiseks lennutab ettevõtjate ärimudeli vastu taevast. „Juurdeehitamine peaks tulenema sisulisest nõudlusest,“ sõnas Sooman.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum