Uuring: 76% ei poolda sookvoote

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringu põhjal nõustub 63% vastajatest väitega: “Soolise võrdsuse edendamiseks tuleks soodustada naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele (teatavate meetmete abil).” Samal ajal ainult 24% nõustub väitega: “Soolise võrdsuse edendamiseks tuleks kehtestada sookvoodid.”

Eesti kodanike maailmavaatelist paiknemist kaardistav uuring tehti 2017. aasta jaanuaris teist korda. Muude küsimuste seas uuriti suhtumist ka soolisesse võrdsusesse. 795 inimest küsitleti silmast silma ning uuringu korraldas Turu-uuringute AS.

“Tulemuste põhjal tuleks inimeste arvates astuda samme soolise võrdsuse edendamiseks, ehk mingil määral peetakse niinimetatud positiivset diskrimineerimist ühiskonnas vajalikuks,” rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. “Samas peaks võrdsuspoliitika olema küllaltki tasakaalukas, kuna sookvootide rakendamine võib tekitada ühiskonnas tugevat vastuseisu.”

Uuringust selgus, et traditsioonilisi soorolle peab tähtsaks kuni pool küsitletutest. 50% on nõus väitega: “Pere peamine sissetuleku teenija peaks olema mees.” 45% nõustus väitega: “Üldiselt sobivad mehed poliitikas ja ettevõtluses liidri rolli paremini kui naised.”

Väheüllatuslikult on niinimetatud positiivse diskrimineerimise poolt ja mõnevõrra traditsiooniliste soorollide vastu naised enam kui mehed. Huvitav on aga erinevus eesti ja vene rahvusest vastajate vahel. 72% venelastest arvab, et peamine sissetuleku teenija peaks olema mees (eestlastest 45%) ning 56% venelastest leiab, et mehed sobivad paremini liidri rolli (eestlastest 43%). Samas suhtuvad venelased kergelt positiivsemalt soolist võrdsust suurendavatesse meetmetesse. 68% venelastest arvas, et naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele tuleks soodustada (eestlastest 62%) ning 29% toetas sookvoote (eestlastest 23%).