Riigikogu võttis menetlusse eelnõu, mis annaks riigikogu uurimiskomisjonile praegusest suuremad õigused, näiteks sunniraha määramise kuni 8000 euro ulatuses.
- Artur Talvik. Foto: Raul Mee
Riigikogus võeti menetlusse eelnõu, millega soovitakse tugevdada riigikogu uurimiskomisjoni õigusi, tõhustada selle tegevust, tagada isikute ilmumine komisjoni ette, dokumentide ja andmete edastamine ning küsimustele vastamine komisjoni nõudel. Eelnõu algatajad põhjendavad, et loetletud õigused on uurimiskomisjoni töö kvaliteedi seisukohalt väga olulised. Seetõttu tuleb tagada uurimiskomisjoni tegevus toimiva mõjutusvahendiga.
Eelnõu näeb ette, et uurimiskomisjoni kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise, andmete või dokumentide esitamata jätmise või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumise eest võib uurimiskomisjon määrata sunniraha kuni 8000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Uurimiskomisjon moodustatakse riigikogus tavaliselt avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon esitab riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevuse kohta ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.
Näiteks moodustati eelmisel aastal uurimiskomisjon korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam. Toona rääkis uurimiskomisjon olnud Artur Talvik, et uurimiskomisjon ei saanud teha midagi, kui väljakutsutud Ain Kaljurand ja Allan Kiil saatsid teda pikalt.
"Tuleb võtta eeskuju vanematest demokraatiatest ja tugevdada riigikogu kontrolliõigusi, et valitsemine oleks kodanike jaoks läbipaistev ja usaldusväärne," rääkis Talvik.
Parlamentaarset kontrolli tugevdava seaduseelnõu algatas Vabaerakond.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.