Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia võrguäri toob kopsakaid dividende

    Monopoolsel turul tegutseva Eesti Energia tütarettevõtte Elektrilevi puhaskasumist jõudis aastatel 2013-2015 pea 63% ehk 77,6 miljonit eurot dividendidena riigikassase.

    Küsimus, kuidas on see õigustatud, et riik konkurendipriil turul tegutseva ettevõtte kasumist nõnda suure osa endale saab, kutsub esile vastakaid reaktsioone.
    Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter sõnas, et tegu on tavapärase praktikaga – ka teistes riikides tegutsevad võrguteenuse ettevõtted maksavad omanikele dividende. Olgu omanik riik või eraettevõte. Seetõttu ei näe ka tema, et pea tervet riiki teenindava Elektrilevi kasumist osa riigile väljamaksmine oleks nii-öelda kaudne maks tarbijale.
    Ka rahandusminister Sven Sester ei leia, et enamiku Elektrilevi kasumi jõudmist riigikassasse saaks pidada kaudseks maksustamiseks. „Et varjatud maksustamise väitel jalgu all pole, võib selgitada lihtsa näitega - kui Eesti Energia Elektrilevi maha müüks, ei muudaks see ei võrguettevõtjale lubatud tootlust ega tariife,“ põhjendas rahandusminister.
    Praegu kasutab Elektrilevi võrguteenust aga praktiliselt terve riik – ainult Läänemaa, osa Ida-Virumaast ning Viimsi vald on suuremad alad Eestis, kus elektri toovad majapidamisse erafirmad.
    Reaalsus on, et lõviosa Eesti elanikke ja ettevõtteid on viimastel aastatel võrguteenuse arvet tasudes andnud ka enda panuse Eesti Energiast riigikassase makstavatesse dividendidesse. Märgiliseks muudab selle tõsiasi, et kui on soov elektrit tarbida, ei ole võrguteenuseäri paratamatu monopoliseerituse tõttu võimalik sellest inimestel kõrvale hoiduda.
    Kaitseminister ja IRLi juht Margus Tsahnka ei eita, et küsimus, kas ja kui palju on riigil õigus monopoolselt turult dividendina tulu teenida, on loomult moraalne. Sellele küsimusele vastavad Eesti Energia otsustusorganid, kes panevad igal kevadel paika, kui palju iga kontserni kuuluva ettevõtte kasumist riigile dividendidena tasuda. Valitsuse käed on Tsahkna sõnutsi seotud. „Pidev võitlus käibki selle üle, kui palju saab valitsus sekkuda äriühingu juhtimisse,“ sõnas ta.
    Ka võrguteenuse ettevõtete lubatud kasumlikkust orkestreerival konkurentsiametil puudub siin sõnaõigus, selgitas konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Külli Haab. „Vastavalt elektrituruseadusele on ettevõtjal õigus teenida põhjendatud tulukust oma investeeringute pealt. Samas peab see kasum olema piiratud, vältimaks ülikasumi teenimist, kuid piisavalt motiveerivad investeeringute tegemiseks ning stabiilse ja kvaliteetse teenuse tagamiseks,“ kirjeldas Haab. Seda, mida ettevõte oma kasumiga pihta hakkab – kas hoiab raha firmas, laenab välja, maksab dividendideks jne, konkurentsiamet dikteerida ei saa, tõdes ta.
    Suur kasum, suured investeeringud
    Eesti Energia aga ainult ei võta välja, vaid paneb ka tagasi sisse. Aastatel 2012-2015 investeeris energiakontsern võrguteenuse parandamisse ca 400 miljonit eurot. „Rikked on vähenenud viimase viie aasta jooksul kolmandiku võrra. Samuti on kogu Eesti praeguseks üle viidud kaugloetavatele elektriarvestitele, mis teeb Eestist maailma ühe nutikaima elektrivõrguga riigi. Ka elektrivõrgu kaod on vähenenud ajaloo madalaimale tasemele,“ möönis saavutatut Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk. Tema sõnul on ka võrgutasude hinnalangus 1. juulist olulisel määral Elektrilevi efektiivse töö tulemus. Eesti Energia juht Hando Sutter kinnitas samuti, et töö võrgutasude alandamise nimel jätkub.
    2015. aastal teenis Elektrilevi 248 miljonilise käibe juures aga 49,5 miljonit eurot puhaskasumit. Küsimusele, kas võrgutasusid saaks monopoolsel turul tegutseva ettevõtte suurt kasumit silmas pidades enamgi langetada, vastas Tsahkna, et tegu on libeda teega. „Võrguteenuse hind ajab arvet nähes inimestel harja punaseks,“ möönis Tsahkna, kuid lisas, et võrgufirma tootlikkust reguleerib ikkagi konkurentsiameti väga selge regulatsioon.
    Tsahkna sõnul on valitsus neile ka seadusemuudatustega võimu juurde andnud, et amet saaks riigiettevõtete monopoolsel turul tegutsemist paremini hinnata. „Valitsus hoiab olukorral silma peal. Meie huvi on tagada õiglane elektri hind,“ kinnitas Tsahkna. Tema sõnutsi käis valitsuse laualt läbi ka konkurentsiameti otsus langetada võrguteenuse tasusid 6,7%.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.