Danske konkurendid kaarte ei ava

Kes oleksid nõus Danskega tehingu sõlmima, ei ole veel selge. Siinsed turuliidirid oma kaarte lõpuni ei ava.

Krediidipanga, tulevase Coop Panga nõukogu esimees Jaanus Vihand ei soovinud esmalt Danske jaepanganduse müügi teemal kommentaare anda. “Meil ei ole midagi öelda. On vähetõenäoline, et ka hiljem on. Siin on rida põhjusi, ma ei tahaks hakata neid lahkama,” selgitas Vihand, miks Danske jaepanganduse ostmine ei ole hetkel siiski usutav. “Me ei ole Danskega mingeid vestlusi sel teemal pidanud,” märkis ta.

Ülemaailmne uurivate ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta avaldas kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused sellest, kuidas rahvusvahelised pangad pesid 20,8 miljardit dollarit Venemaa raha.

Eesti pankade kaudu liikus Postimehe teatel kokku 1,6 miljardit dollarit kriminaalse päritoluga raha, millest lõviosa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali. Kas sel põhjusel lahkus 2015. aastal ametist panga varasem juht Aivar Rehe, pank ei kinnita ja Rehe ise lükkas Postimehega rääkides need seosed igatahes tagasi.

See, et Danske on rahapesuskandaali segatud, võib Vihandi sõnul siinse jaepanganduse müügis rolli mängida. “Milleks on vaja suurele Skandinaavia peakontorile väikest tüütut tütarfirmat, mis raha väga palju ei teeni ja mille seljas on skandaalid. Kindlasti mõjutab,” lausus Vihand.

Danske Banki pressiesindaja Kenni Leth kinnitab sealjuures, et skandaal ei ole põhjus, miks jaepangandus müüki läks.

Eelmisel aastal ostis Danske Leedu ja Läti jaepangaduse Swedbank. “Eesti jäi tookord kõrvale. Arvan, et see seis on enam-vähem sama,” kommenteeris Swedbanki juht Robert Kitt. “Lihtsalt jäime kõrvale. Meie turuosa on Eestis ka nii suur, et ei ole mõistlik, kui üks pank veel midagi suurendaks. Meil on niigi tööpõldu, mida künda.”

Danske rahapesuskandaali sattumist ei soovinud Kitt kommenteerida.

LHV juht Erki Kilu vältis teema kommenteerimist. “Nagu oleme ka varem öelnud, siis sellistele küsimustele ei ole börsiettevõttena võimalik meil niisama lihtsalt vastata,” ütles ta.

Taani majanduslehele Börsen selgitas Danske Banki plaane ettevõtte pressiesindaja Kenni Leth. „Oleme just Lätis ja Leedus oma jaepanganduse Swedbankile ära müünud. Meie jaepanganduse Eesti haru on osa panga tegevusest, mis ei ole tuumiktegevus, ja on müügis,“ ütles ta.

Tegemist ei ole esimese lähiaja müügitehinguga. Müügiks on läinud ka pensionifondid – läinud aasta jaanuaris selgus, et Danske Banki varahaldusettevõtte Danske Capital ASi aktsiad liikusid täies mahus ASile LHV Varahaldus.