28. märts 2017 • 2 min
Jaga lugu:

LHV finantsjuht: börs sunniks riigifirmasid läbipaistvamaks

LHV Panga finantsjuht Meelis Paakspuu on pangas töötanud poolteist aastat.  Foto: Andras Kralla

Riigiettevõtete erastamisel on esmalt küsimus eesmärgis, miks peaks seda tegema, leiab aasta üheks mõjukamaks finantsjuhiks valitud LHV Panga finantsjuht Meelis Paakspuu.

"Eraettevõtlusega otseselt konkureerivaid ettevõtteid ei ole riigil tõepoolest mõtet omada. Samas infrastruktuuri või strateegilise tähtsusega ettevõtete kontroll peaks kindlasti riigi käes olema," ütles Paakspuu intervjuus Äripäeva teemaveebile finantsuudised.ee.

Tema hinnangul ei ole riigil kindlasti mõtet viia börsile väikesi ettevõtteid, müües mõnikümmend protsenti osalust. "Sellistel ettevõtetel ei teki börsil likviidsust, mistõttu aktsiahind ei kajasta ettevõtte tegelikku olukorda," ütles Paakspuu. Riik peaks väikefirmade puhul tema meelest otsustama, kas omada 100% või müüa kogu ettevõte. "Börsile sobiksid vähemusosaluse müügiga ettevõtted, mille aktsiate turuväärtus oleks Tallinna börsil esiviisiku hulgas. Kahjuks ei ole selliseid ettevõtteid kuigi palju."

Kui börsilemineku eesmärk oleks raha kaasamine, siis Paakspuu hinnangul suuri summasid kohalikult turult leida ei ole võimalik, kui pensionifondid välja arvata. Tema sõnul on Eestis ettevõtete ja eraisikute väärtpaberikontosid veidi üle 100 000 ning see arv on enam-vähem sama, mis kümme aastat tagasi. Neist 75 000 omavad väärtpabereid, kuid neist omakorda ainult veidi rohkem kui 20 000-l on tehtud investeeringud Tallinna börsil kaubeldavatesse aktsiatesse.

"Teisalt on Eestis eraisikute arvetel seismas 10 miljardit, millest kindlasti osa võiks leida tee börsile, kui pakkuda mõistliku riskiga pikaajalisi investeerimisvõimalusi, milleks võiksid sobida paar suuremat infrastruktuuriettevõtet. Investeerida tasub kasvõi selleks, et saada osa dividendidest, mis aitaks ära katta näiteks inimese enda igakuised arved sellele ettevõttele," leidis Paakspuu.

Börsi olulisust võiksid riigifirmad suurendada küll, sest infrastruktuuri ettevõtete aktsiatesse panustamine tekitaks pikaajalise säästmisvõimaluse. Samuti saaksid pensionifondid mitu korda suurendada investeeringuid Eestisse praeguselt 4%–5% tasemelt. Peale selle looks suurem investoritering võimaluse väiksematel ettevõtetel börsile minemiseks.

Läbipaistvuse suurendamist näeb Paakspuu olulise eesmärgina. "Täna võetakse palju otsuseid vastu kabinetivaikuses, ilma teisi seisukohti kaalumata. Läbipaistvuse suurendamine on suur pluss, sest sunnib riigiettevõtteid avalikustama regulaarseid aruandeid ning samuti arvestama väikeinvestorite seisukohtadega suuremate projektide otsustamisel," sõnas ta.

Loe kogu intervjuud Äripäeva teemaveebist finantsuudised.ee.

Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt