Liina Laks • 30. märts 2017 kell 9:15

FT majandustoimetaja Pärnus: Brexit on inetuim demokraatia näide

Financial Timesi majandustoimetaja Chris Giles tänasel Pärnu finantskonverentsil  Foto: Urmas Kamdron

Financial Timesi majandustoimetaja Chris Giles rääkis tänasel Pärnu finantskonverentsil, mis Euroopat ees ootab.

Hea uudis eestlastele on see, et viimase 24 aastaga on siinne elustandard oluliselt parananud. Kuid mis puutub Euroopasse, siis ei ole asjad ühest küljest nii head ja teisest küljest ka nii halvad, kui arvatakse.

„Euroopas on häid uudiseid, aga mida sa meedias näed: Euroopa Liit vaevleb probleemide käes, räägitakse Itaaliast – see olevat järgmine riik, kes Euroopa Liidust lahkub, Hollandi valimiste ajal oli fookus Wildersil, mitte inimestel, kes tegelikult võitsid,“ ütles Giles.

Kuid tegelikult on Euroopa näinud alates viimasest majanduskriisist väga stabiilset kasvu. „Kasv on stabiilne – ja ta on tagasi,“ ütles Giles. Samuti on hea, et eurotsooni töötus on allpool 2009. aasta taset. „Euroopa näeb välja nagu piirkond, mis suudab ise töökohti luua. Ning inimesed tarbivad taas – peaaegu 2009. aasta tasemel,“ rääkis ekspert. Seda on näha ka aktsiaturgudel, mis ei näita ehk praegu veel sellist arengut nagu USA börs, aga samas on arenguid näha. Ning ka võlakirjade poolest on Euroopa stabiilne.

Tema sõnul on head ka majanduse prognoosid kuni 2018. aasta alguseni. „Ning positiivsed arengud ei piirdu majanduslikega: viimane aasta oli väga raske: Brexit, Austria valimised, populistide tõus, Trumpi valimine. Aga praegu näevad asjad üsna head välja. Küsitlused – ja need pole Euroopas veel kunagi valeks osutunud – näitavad, et prantslased liiguvad Le Penist kaugemale ning Marconil on väga stabiilne juhtpositsioon. Ning mis puudutab sügiseseid Saksamaa valimisi, siis ükskõik kes võidab – nende poliitika jääb üsna sarnaseks sellele, mida me praegu näeme,“ rääkis Chris Giles.

Kuid Euroopat ohustavaid tegureid on samuti üksjagu. Produktiivsuse kriis, mida on näha kõikjal maailmas alates 1970. aastatest, on ka siin oluline tegur. „Miks see produktiivsus oluline on? Lihtsustatult öeldes on produktsiivsus see, mille sa oma investeeringutest saad. Me peame aktsepteerima, et elustandard ei kasva enam nii kiiresti ja probleem on selles, et me oleme harjunud kiire kasvuga. Kui see enam nii kiire pole, siis oleme pettunud, sest me tahame kõik rikkamaks saada. Praegu on kasv Euroopas ligi kolm protsenti. Aga ikkagi loodetakse ja ennustatakse suuremat, kuigi ajalugu on näidanud, et seda ei ole,“ rääkis Chris Giles. Samas tuleb efektiivsust kasvatada, et riigid suudaksid maksta vananeva rahvastikuga seotud kulutuste eest.

Küsimusele, millisena näeb ta 2020. aastat, vastas Giles, et Euroopas loodetakse, et 2020. aasta näeb välja parem kui praegu, aga buumi pole. "Suurbritannias oleme tõenäoliselt Euroopa Liidust lahkumise üleminekufaasis. Aga on suur risk, et läbirääkimised ei kujune hästi. Ning kui läbirääkimiste tulemus on see, et Suurbritannia majandus peab tegema väga suuri muutusi, siis ootab meid väga suur muutus ning üks asi, mida me muutustest teame, on see, et Suurbritannia majanduskasv aeglustub."

Muret teevad majandustoimetejale ka riikide kasvav võlakoormus, mille puhul pole lootusktki, et nad neid tagasi maksavad. Teisalt on riike, millel on suur eelarveülejääk – Saksamaal ja Hollandis. Ning see on samamoodi ohtlik. Mure on ka pagulasrändega – ränne on küll peatunud, kuid samas pole kindel, kas need jõud ja probleemid, mis rände põhjustasid, ka kontrolli alla saadud on. „Ning siis oli Brexit, mis oli kõige inetum demokraatia näide, mida ma kogenud olen, kõik need valed,“ ütles Chris Giles.

Maailma vaadates on hirm, et Trump hakkab protektsioonipoliitikat ajama. „Kui ta oma lubadused teoks teeb, siis on see väga halb uudis. Globaalne kaubandus ei ole niigi enam see mootor, mis ta kunagi oli,“ ütles Chris Gles.

Samuti ähvardab Hiina kriis: suurriik on tohututes mahtudes investeeringuid teinud ja sedamoodi ei saa see jätkata. „Investeeringuid tehti ekspordi suurendamiseks, aga nad on juba suured,“ ütles Chris Giles, ning meenutas, et viimane Aasia kriis sai samuti alguse Lõuna-Korea suurest investeeringulainest.

„Neid riske me teame ja kui nad tõeks saavad, siis on see halb,“ ütles ta. Tema sõnum ettevõtjatele on aga, et meil on keskpärane majanduskasv, tegelikult selline nagu iga teine dekaadi keskmine. Ning paraku ei saa oodata, et Euroopa majandus annab  taganttuule, et saab „ istuda ja müüa, ilma et midagi tegema peaks“. Kuid samas on võimalusi veel küll.

Hetkel kuum