Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taavi Veskimägi: firmade arengut pärsib halb juhtimine

    Eleringi juht Taavi Veskimägi täna Pärnu finantskonverentsilFoto: Urmas Kamdron

    Kui vaatame Eesti SKPd ja tootlikkust, siis üks kõige olulisem takistus, mille taga meie organisatsioonide areng nii avalikus kui erasektoris seisab, on Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul halb juhtimise kvaliteet.

    30-50% suurema kasumlikkusega töötavad ettevõtted, kus on hea juhtimiskultuur ja mis on hästi juhitud ettevõtted. „On, mille nimel pingutada,“ ütles Veskimägi täna Pärnu finantskonverentsil.
    „Hea arst, finantsist või ettevõtja olemisest ei piisa, et olla juht, sageli puuduvad nii oskused kui isikuomadused juhi rolli täitmiseks. Juhiks saavad tihti valdkonna parimad eksperdid, kuid see identiteet on endiselt eksperdi, mitte juhi oma. Juhtimine on talle lisakoormus,“ rõhutab Veskimägi professionaalsete juhtide rolli olulisus.
    „Hea juhtimine algab mõistmisest, et juhi tegelik töö ongi juhtimine. Juhtimine ei ole haltuura, mida tehakse siis, kui kõik teised tööülesanded on täidetud,“ toob Veskimägi näite reaalsest olukorras juhtimises.
    Finantsjuhi roll muutub
    Taavi Veskimägil oli finantsjuhtidele halb uudis, nimelt kaotab nende töö ja positsioon aina enam mõju ja võimu. Kuid on ka hea uudis – kõigil on võimalus muutuda.
    Juhi parem käsi ei ole tema sõnul enam finantsjuht, vaid aina enam strateegilised personalijuhid, inimesed, kes töötavad inimestega. „Kui finantsjuht tippjuhi kõrvalt päris ei kao, siis vähemalt lisandub sinna kolmas liige,“ ennustab Veskimägi lähitulevikku. Strateegiline personalijuht tuleks kaasata ettevõtte olulisematesse otsustesse.
    Eesti ettevõttes pööravad liiga palju tähelepanu finantskapitalile ja vähem inimkapitalile, kus on peidus tegelikud väärtused. Finantsjuht peab mõistma inimkapitali väärtust. „Teie ülesanne on motiveerida oma inimesi ka järgmisel hommikul tööle saabuma“, paneb Taavi Veskimägi finantsjuhtidele südamele. „Finantsjuhi KPI peaks olema sära kaastöötajate silmades, proovige see ka Excelisse panna,“ soovitas Veskimägi.
    Keelamise ja käskimise stiil on surnud
    Juhtimiskultuur peab muutuma ning see on paratamatus, oli Veskimägi peamine sõnum.
    „Juhtimises tuleb aina enam tuleb leida unikaalseid lahendusi. Mitte ainult töö iseloom pole muutunud, vaid ka seda, mida me tööks peame, on muutunud. Need inimesed, kes on kõige rohkem motiveeritud, nende jaoks ongi töö nagu elu. Neil pole tööelu ega eraelu, töö on osa nende elustiilist ja nad naudivad seda, mida nad teevad. Kui inimene on oma töö fänn, siis on töö temaga 24/7 kaasas,“ räägib Taavi Veskimägi juhtimiskultuuri muutumise paratamatusest.
    Kõige paremini teevad tööd need, kes töötavad sisemise motivatsiooni najal, keda huvitab see, mida and teevad, ega tee seda palga pärast. Oluline on aru saada, et inimesed ei tee organisatsioonis tööd lähtuvalt juhi eesmärkidest, vaid lähtuvalt isiklikest eesmärkidest. „See kõik nõuab juhtimise muutust,“ usub Veskimägi.
    Command and control ehk keelan-käsen-poon-ja-lasen tüüpi juhtimisstiil on see, mis ei lase meil ettevõtetena ja riigina tervikuna kasvada. See juhtimisstiil on surnud ja sellel ei tohiks olla organisatsioonides kohta. Selline juhtimisstiil on kogu meie ühiskonna tragöödia.
    Autor: Jana Jukina, Pärnu Konverentside juht
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.