30. märts 2017 kell 12:22

Taavi Veskimägi: firmade arengut pärsib halb juhtimine

Eleringi juht Taavi Veskimägi täna Pärnu finantskonverentsil  Foto: Urmas Kamdron

Kui vaatame Eesti SKPd ja tootlikkust, siis üks kõige olulisem takistus, mille taga meie organisatsioonide areng nii avalikus kui erasektoris seisab, on Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul halb juhtimise kvaliteet.

30-50% suurema kasumlikkusega töötavad ettevõtted, kus on hea juhtimiskultuur ja mis on hästi juhitud ettevõtted. „On, mille nimel pingutada,“ ütles Veskimägi täna Pärnu finantskonverentsil.

„Hea arst, finantsist või ettevõtja olemisest ei piisa, et olla juht, sageli puuduvad nii oskused kui isikuomadused juhi rolli täitmiseks. Juhiks saavad tihti valdkonna parimad eksperdid, kuid see identiteet on endiselt eksperdi, mitte juhi oma. Juhtimine on talle lisakoormus,“ rõhutab Veskimägi professionaalsete juhtide rolli olulisus.

„Hea juhtimine algab mõistmisest, et juhi tegelik töö ongi juhtimine. Juhtimine ei ole haltuura, mida tehakse siis, kui kõik teised tööülesanded on täidetud,“ toob Veskimägi näite reaalsest olukorras juhtimises.

Finantsjuhi roll muutub

Taavi Veskimägil oli finantsjuhtidele halb uudis, nimelt kaotab nende töö ja positsioon aina enam mõju ja võimu. Kuid on ka hea uudis – kõigil on võimalus muutuda.

Juhi parem käsi ei ole tema sõnul enam finantsjuht, vaid aina enam strateegilised personalijuhid, inimesed, kes töötavad inimestega. „Kui finantsjuht tippjuhi kõrvalt päris ei kao, siis vähemalt lisandub sinna kolmas liige,“ ennustab Veskimägi lähitulevikku. Strateegiline personalijuht tuleks kaasata ettevõtte olulisematesse otsustesse.

Eesti ettevõttes pööravad liiga palju tähelepanu finantskapitalile ja vähem inimkapitalile, kus on peidus tegelikud väärtused. Finantsjuht peab mõistma inimkapitali väärtust. „Teie ülesanne on motiveerida oma inimesi ka järgmisel hommikul tööle saabuma“, paneb Taavi Veskimägi finantsjuhtidele südamele. „Finantsjuhi KPI peaks olema sära kaastöötajate silmades, proovige see ka Excelisse panna,“ soovitas Veskimägi.

Keelamise ja käskimise stiil on surnud

Juhtimiskultuur peab muutuma ning see on paratamatus, oli Veskimägi peamine sõnum.

„Juhtimises tuleb aina enam tuleb leida unikaalseid lahendusi. Mitte ainult töö iseloom pole muutunud, vaid ka seda, mida me tööks peame, on muutunud. Need inimesed, kes on kõige rohkem motiveeritud, nende jaoks ongi töö nagu elu. Neil pole tööelu ega eraelu, töö on osa nende elustiilist ja nad naudivad seda, mida nad teevad. Kui inimene on oma töö fänn, siis on töö temaga 24/7 kaasas,“ räägib Taavi Veskimägi juhtimiskultuuri muutumise paratamatusest.

Kõige paremini teevad tööd need, kes töötavad sisemise motivatsiooni najal, keda huvitab see, mida and teevad, ega tee seda palga pärast. Oluline on aru saada, et inimesed ei tee organisatsioonis tööd lähtuvalt juhi eesmärkidest, vaid lähtuvalt isiklikest eesmärkidest. „See kõik nõuab juhtimise muutust,“ usub Veskimägi.

Command and control ehk keelan-käsen-poon-ja-lasen tüüpi juhtimisstiil on see, mis ei lase meil ettevõtetena ja riigina tervikuna kasvada. See juhtimisstiil on surnud ja sellel ei tohiks olla organisatsioonides kohta. Selline juhtimisstiil on kogu meie ühiskonna tragöödia.

Autor: Jana Jukina, Pärnu Konverentside juht

Hetkel kuum