Trump tahab teada defitsiidi põhjust

Trumpi läbiv väide presidendikampaanias oli, et USA laseb ennast ära kasutada ja teised riigid rikastuvad Ameerika arvel.

Luubi alla läheb vähemalt 16 riiki eesotsas Hiinaga, mille arvele langeb lõviosa USA kaubandusdefitsiidist. Aga ka Saksamaa, millega USA kaubandusdefitsiit on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ning mis on defitsiidi suuruselt kolmandal kohal Hiina ja Jaapani järel. Juba on Saksamaad süüdistatud partnerite arvel kasu lõikamises alahinnatud euro kursist.

„Siit algab USA tootmise suur taastulemine,“ ning „minu administratsiooni ajal on USA jõukuse varastamisel lõpp“, kuulutas Trump allkirjastamise tseremoonial, mööndes seejuures, et paljus sillutas talle tee Valgesse Majja just ameeriklaste rahulolematus praeguse kaubanduspoliitikaga.

Aeglane algus

Retoorikale pole siiski veel jõulisi samme järgnenud. Trump võttis küll kiiresti tagasi USA allkirja Vaikse ookeani üleselt vabakaubanduslepingult (TPP), mida president Barack Obama ajal aastaid lihviti, kuid lubadusi nimetada Hiina kohe esimesel tööpäeval valuutaga manipuleerivaks riigiks või kehtestada Hiina kaupadele 45protsendine trahvitoll ei ole kiirustatud täitma.

Samuti pole ribadeks tõmmatud 1994. aastal jõustunud vabakaubanduslepingut Mehhiko ja Kanadaga (NAFTA – toim.), mida Trump on nimetanud USA jaoks kõigi aegade halvimaks kaubanduslepinguks. Tegelikult plaanitakse üsna tagasihoidlikke muudatusi, avaldas eelmisel nädalal Wall Street Journal, olles dokumenti näinud. Lisaks on neil läbirääkimistel kavas aluseks võtta nii mõnedki põhimõtted TPPst, ütles reedel intervjuus Bloombergi telekanalile USA kaubandusminister Wilbur Ross. Leppest, mida Trump nimetas „potentsiaalseks katastroofiks“.

Mis saab välja lubatud piirimaksust importkaupadele, pole praegu veel selge.

Kõik see ei tähenda, et USA ei võiks retoorikale vastavat karmimat kurssi võtta hiljem. Analüüsiks on ette nähtud 90 päeva ja umbes samal ajahorisondil peaksid käivituma ka kõnelused NAFTA leppe uuendamiseks. Analüüsist saab uue poliitika oluline lähtekoht.

Reedel allkirjastas Trump kaks korraldust – üks puudutas juba nimetatud defitsiidi põhjuste analüüsi, kus uuritakse läbi kõik riigid ja tootegrupid, kus USA-l on defitsiit. Analüüsitakse, kas rakendatakse ebaausaid võtteid, kas põhjuseks on kaubanduslepingutes sisalduvad USA-le ebasoodsaid sätted, valuutakursi mõjud,  võimalikud WTO reeglitest johtuvad kitsendused jm.  

Teine korraldus tugevdas olemasolevate meetmete jõustamist ebaausate kaubandusvõtete vastu ehk trahviraha kogumist. Trumpi kaubandusnõukogu juhi Peter Navarro sõnul on aastast 2001 kogumata ca 2,8 miljardit dollarit.

Pinged Saksamaa ja Hiinaga

Saksamaa jõudis presidendi värsked korraldused juba hukka mõista. „Need näitavad USA ilmset soovi vabakaubandusest ja kaubanduslepingutest eemalduda,“ ütles majandusminister Brigitte Zypries nädalavahetusel agentuuri Reuters vahendusel. „Me peame otsima konstruktiivset dialoogi ja selgitama, et USA kaubandusdefitsiidi põhjused ei ole üksnes välismaal,“ ütles ta.

Eraldi teemana kritiseeris Saksamaa välisminister Sigmar Gabriel reedel teravate sõnadega USA kava viiest Euroopa riigist imporditud terasplaatidele dumpinguvastased tollid kehtestada. Gabrieli sõnul on USA valmis oma tootjatele rahvusvahelisi reegleid eirates ebaausat eelist looma.

Sünge foon

Kaubanduspoliitikat puudutavad korraldused allkirjastas Trump mõned päevad enne esimest kohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingiga. See leiab aset selle nädala lõpus Trumpi kodus Floridas. Twitteri säutsudega lõiTrump kohtumisele juba sünge fooni, märkides, et see tuleb väga raske, ning korrates, et USA ei saa enam leppida nii suurte kaubandusdefitsiitidega ja töökohtade kadumisega. Just Hiinat on Trump selles kontekstis enim kritiseerinud ja rünnanud.

Reedel kordas Wilbur Ross kriitikat. „Minu nägemuses on USA suurtest riikidest kõige vähem protektsionistlik riik ja Hiina on üks kõige protektsionistlikumaid, hoolimata oma vabakaubandust pooldavast retoorikast,“ ütles Ross Bloombergi telekanalile.

Äsja avaldas USA valitsus iga-aastase raporti välisriikide kaubandustõketest ja selle 19 lehekülge Hiina kohta annavad Trumpile omajagu püssirohtu. Kaks korda aastas ilmuva hinnangu kaubanduspartnerite valuutakursipoliitikale avaldab USA 15. aprillil.

Hiina vastus reedel oli hillitsetud. Välisminister Zheng Zequang pareeris, et kaubandusülejääk pole Hiina eesmärk omaette ning et riik ei nõrgesta selleks kunstlikult oma valuutat.

„Kui suudame loovalt mõelda ja astuda konkreetseid samme, saame majanduse ja kaubanduse alal palju ära teha,“ tsiteeris ministrit Washington Post. Näiteks kui USA vähendaks piiranguid kõrgtehnoloogia ekspordilt Hiinasse ja lubaks Hiina kapitalil vabamalt USAsse investeerida, aitaks see vahet tasandada.

Hiina välisministeerium tsiteerib meeleldi ka USA-Hiina kaubandusnõukogu hinnangut, et kahepoolne kaubandus ja investeeringud lõid USAs aastal 2015 2,6 miljonit töökohta ja säästsid igale Ameerika perele 850 dollarit aastas.

USA meedia andmeil ei ole Trumpi meeskonnas üksmeelt, kui karmi kurssi Hiinaga võtta. Kui Peter Navarro ja Wilbur Ross on toetanud agressiivsemaid meetmeid, siis Trumpi majandusnõukogu juht – endine Goldman Sachsi president Gary Cohn, on pragmaatilisem. Lisaks USA ettevõtjate lobitegevus, kes ei ole huvitatud suhete järsust halvenemisest Hiinaga.