Sirje Rank • 11. aprill 2017 kell 10:15

Gazprom ei näe NordStream 2 teel tõkkeid

Gazpromi foto, millel väidetavalt tarnitakse esimesi torusid Nord Stream 2 gaasijuhtme jaoks  Foto: Scanpix/Reuters/Nord Stream

Rootsi majandusleht Dagens Industri raporteerib Peterburist, et Gazpromi hinnangul on nüüd kõrvaldatud kõik tõkked, mis võiksid takistada Läänemere alla ka teise gaasitoru NordStream 2 rajamist.

Äsja andis Euroopa Komisjon projektile rohelise tule.

„Poliitilisest aspektist NordStream 2 meile ei meeldi. Kuid komisjonil ei ole mingit juriidilist alust projekti vastustada,“ ütles DI-le komisjoni pressiesindaja energiaküsimustes Anna-Kaisa Itkonen.

Dagens Industri oli Peterburis kohal, kui Gazprom äsja projekti seisust meediale ülevaate andis. Gazpromi rahvusvaheliste suhete asedirektor Dmitri Khandoga kinnitas, et loataotlustega on veel omajagu tööd, kuid kõik püsib graafikus.

„Gazpromi ja ELi vahel pole mingit sõda. Meie viime projekti ellu, paralleelselt teevad teatud ELi ametnikud avaldusi. Võimalik, et seda näevad ette nende tööülesanded või on neil kodus valimised, kus on vaja punkte teenida, ma ei tea,“ ütles Khandoga, korrates argumenti, et Ukraina kaudu gaasi transportimine on vähem rentaabel kui uus torujuhe. Ja miks peaks ka firma aktsionärid sellise ebarentaabli lahendusega leppima.

Khandoga kordas ka, et isegi kui välispartnerid ära peaks kukkuma, viib Gazprom projekti ellu. Projekti rahastamiskõnelused pankadega juba käivad.

Rootsi välispoliitika instituudi Venemaa ja Euraasia programmi juht Martin Kragh kommenteerib lehele, et torujuhtmest pole huvitatud Gazprom üksi. Nii Saksamaal kui Hollandis on firmasid, kes leiavad, et see on majanduslikult vältimatu, kuna Euroopa enda gaasitootmine väheneb lähema 20 aasta jooksul poole võrra.

Euroopa Komisjon tahab siiski läbi rääkida ja Venemaaga kokku leppida, et ka sellele projektile kehtiksid ELi energiaturu reeglid.

Ajaleht Financial Times kirjutas sel nädalal, et Taani tahab sisse viia seadusemuudatust, mis võimaldaks taolistele projektidele "ei" öelda ka välis- ja julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Ehk mitte üksnes siis, kui need võiksid olla keskkonnaohtlikud.

Hetkel kuum