Maksuameti uus juht: kriisid pole mulle võõrad

Valdur Laidi sõnul ta uues ametis avalikkuse kriitka alla sattumist ei pelga.  Foto: Tanel Meos / Ekspress Meedia
Urmo Andressoo • 12. aprill 2017 kell 15:15

Lihtsuses peitub võlu, usub juuni alguses maksu- ja tolliameti etteotsa siirduv endine Telia Soome haru juht Valdur Laid.

Miks otsustasite maksu- ja tolliameti juhiks kandideerida?

See tundus huvitav ja äge väljakutse. Olen Telias üle 15 aasta erinevates riikides ja rollides toimetanud. Kuna üks tööetapp sai seal aasta algupoolel otsa, siis olin nagunii ringi vaatamas. MTAle otsiti juhti ja ka minult küsiti erinevatest suundadest, et kas oleksin huvitatud. Samuti sai minu arvamus MTAst kui äärmiselt hästi juhitud ja õiges suunas liikuvast organisatsioonist inimestega rääkides kinnitust. Organisatsioon on heas korras, kuid seal on ka paljut, mis on tarvis ära teha.

Kellega kandideerimise teemal vestlesite?

Rääkisin MTA endise juhi Marek Helmiga, rahandusministeeriumi kantsleri ja rahandusministriga ning ka laiemalt ettevõtjate esindajatega. Marek Helmiga rääkisime lausa õige mitu korda - algatuseks võttis ta eelmisel sügisel minuga ise ühendust, kutsus mind kandideerima ja ütles, et tal oleks hea meel, kui ma tuleksin. Kui mõte kandideerimisest minu jaoks üha konkreetsemaks hakkas muutuma, rääkisime ka täpsemalt. Helm tutvustas mulle, mida MTA oma üldise strateegiaga üritab saavutada, mida tema on teinud ja kuidas oleks vaja edasi minna.

Viis aastat Telia Soome haru juhtivatel kohtadel töötanud Valdur Laid:

Hea ühiskondliku dialoogi. Eestis arutelu läheb tihtipeale äärmiselt isiklikuks - nii poliitikute vahel, sotsiaalmeedias, ajakirjanduses. Soomes on aga ühiskondliku debati kultuur, kus ka rasketest asjadest suudetakse rääkida nii, et teineteist ei solvata.

Mis on teie peamised eesmärgid MTA uue peadirektorina?

Kuna alustan alles suvel, tulen väljastpoolt organisatsiooni ning ma ei ole Eestis päris pikka aega elanud, ei taha ma väga konkreetseks minna. Suures plaanis jagunevad põhieesmärgid kaheks. Ühed on asjad, mis peavad pidevalt lühiajaliselt korras olema ja paranema - riigieelarvesse maksutulude saamine, maksuaugu ehk maksudest kõrvale hoidmise ja maksupettuste vähendamine ja kui tulevad maksumuudatused, peavad need saama tähtaegselt ja kvaliteetselt ellu viidud. Nii et ettevõtjad ja maksumaksjad saaksid neist aru ja saaksid nendega hakkama.

Teine suund on pikemaajaline strateegia. Täpsemalt see, kuidas MTAst, mis on ühtpidi kontrollorgan, kujundada maksumaksjaid ja ettevõtjaid nõustav organisatsioon, kes on võimeline andma maksukindlust, suudab valdkonnapõhist informatsiooni jagada ja paremini tagada ka võrdset maksukonkurentsi. Ehk siis suurema nõustava rolli võtmine.

Eesmärk on, et maksuamet ei keskenduks ainult sellele, kuidas täna maksud maksimaalselt kätte saada, vaid peaks ka ettevõtjaga dialoogi. Kokkuvõttes kasvavad Eesti riigi maksutulud ainult siis, kui meie ettevõtted ja majandus samuti kasvavad. Maksuaugu vähendamine on väga oluline teema, aga see lõpeb ühel hetkel otsa. Tegelik kasv saab tekkida ainult sellest, et ettevõtetel läheb paremini. Siin saab neid maksuamet aidata.

Teiseks tahuks on kogu digitaalse keskkonna ehk e-maksuameti arendamine. President Kaljulaid ütles aastapäevakõnes, et tõhus Eesti riik saab inimesega kaasas olla taskus. See tähendab ka, et maksuamet peab tegema mugavad ja lihtsad teenused digitaalselt kättesaadavaks kõikides vahendites, kus maksumaksjad neid kasutavad.

Valitsus soovib avalikku sektorit õhemaks muuta. Kas arengusuundadega ei kaasneks märgatavat ressursikulude ja töökoormuse kasvu?

Ei usu. Näen kõva potentsiaali tänapäeva andmeanalüütikas. Uued suunad ei tähenda, et palgataks riburada pidi konsultante, kes hakkavad ükshaaval ettevõtteid läbi käima. Andmetega on võimalik väga palju ära teha. Näiteks ümbrikupalkade probleemi puhul saab piirkonniti välja vaadata tööstusharu keskmise statistika, välja sõeluda ettevõtted, kes teistest märgatavalt erinevad ning erisustele nende tähelepanu juhtida. See ei pea olema ressursimahukas.

Teiseks saame anda ettevõtjatele juba ette teada, milline tuleb tema olukorras maksuotsus - probleemi tekkimisel tuleb ettevõtetel asjaga nagunii tagantjärgi tegeleda.

On kostunud nurinat, et MTA-l on probleeme soovitud viisil e-maksunduse libedalt jooksma panemisega. Kui suureks väljakutseks see teile on?

MTA on üks enim Eesti riigi nägu kujundav institutsioon - sellega on praktiliselt kõigil kokkupuude. Olles elanud neljas riigis, võin füüsilise isiku seisukohast öelda, et Eesti omast libedamalt toimivat maksuametit ei ole mitte kuskil isegi ligilähedaseltki. Eraisikute maksustamine on näiteks Soomes väga palju keerulisem. Kõike seda, mida inimene peab ise tegema, on märkimisväärselt rohkem. Eestis on süsteem lihtne ja see on kõva väärtus. Asju keeruliseks muuta on hästi lihtne. Äärmiselt raske või isegi täiesti võimatu on aga keerulisi süsteeme tagasi lihtsaks muuta.

MTA peadirektori ametikoht on selline, et peate vahel langetama ebapopulaarseid otsuseid. Kuivõrd te avalikkuse kriitika alla sattumiseks valmis olete?

Ennustada on keeruline, aga võin öelda, et telekommunikatsiooni ettevõtte juht pole ka väga lihtne olla. Kriisisituatsioonides toimetamine ei ole mulle sugugi võõras. Negatiivselt reageeritakse tihtipeale just ootamatustele – kui näiteks MTA tegutsemises toimuvad väga äkiliselt muutused. Oluline on inimesi kuulda võtta ja nendega asjad rahulikult läbi arutada ning alles siis teha otsus, kuidas edasi minna.

Hetkel kuum