Valitsus otsustas tänasel istungil saata riigikokku maavalitsuste reformi seaduseelnõu. Eelnõuga järgi lõpetatakse 2018. aastaga maavalitsuste tegevus ning nende ülesanded jagatakse omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.
- Riigihalduse minister Mihhail Korb Foto: Postimees/Scanpix
„Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud ning oleme kokku leppinud, et sulgeme need alates uuest aastast,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb pressiteate vahendusel. „Reformi peamine eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks,“ lisas ta. „Otsusega suurendame omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust ning loomulikult anname ülesannete täitmiseks kaasa ka vahendid.“ Korb rõhutas, et maavalitsuste ümberkorraldamine ei kaota maakondi kui haldusüksusi.
Eelnõu kohaselt jagatakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning antakse omavalitsustele ühiselt täitmiseks.
Maavalitsuste tegevuse lõpetamine otsustati valitsuskabinetis 12. jaanuaril 2017 ning selle otsuse järgi lõpetatakse maavalitsuste tegevus 1. jaanuarist 2018.
Maavalitsuste ülesanded KOV tasandile:
rahvastikutoimingud (maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused);ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordikeskuste (kohalikud omavalitsused ühiselt);maakonna arendustegevus: maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm (kohalikud omavalitsused ühiselt);tervisedendus ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine (kohalikud omavalitsused ühiselt);kultuurivaldkonna ülesanded (kohalikud omavalitsused ühiselt);alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded (kohalikud omavalitsused);saarevahi töö (kohalikud omavalitsused);valimiste korraldamine (kohalikud omavalitsused);asendushoolduse korraldamise lepingute sõlmimine (kohalikud omavalitsused).
Maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele/ametitele:
õppeasutuste järelevalve (Haridus- ja Teadusministeerium);hariduskorralduslikud ülesanded (Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Innove);sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine, järelevalve, statistika kogumine (Sotsiaalkindlustusamet);maareform, maatoimingud (Maa-amet);noorsootöö analüüsid, programmid ja toetuste eraldamine (Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Noorsootöö keskus);rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid (Siseministeerium);raamatukogude järelevalve (Kultuuriministeerium);valimiste korraldamine (Riigi valimisteenistus);KOV haldusaktide järelevalve (Justiitsministeerium);planeeringute koostamine ja KOV planeeringute järelevalve (Rahandusministeerium);regionaalarengu programmide koordineerimine (Rahandusministeerium);KOV juriidiline nõustamine (Rahandusministeerium);KOV ühinemised, asutusüksuste piiride muutmised (Rahandusministeerium);omandireformi ülesanded (Rahandusministeerium);maa hüpoteegipidaja ülesanded (Rahandusministeerium);karantiini kehtestamine (Veterinaar ja Toiduamet);liikmeõiguste teostamine maaparandusühistutes (puutumust omav ministeerium või Keskkonnaministeerium).
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.