Läti hakkab kergitama kütuseaktsiisi

Ehkki valitsusel pole veel ühest seisukohta, käib jutt võimalusest tõsta kütuseaktsiisi tulevast aastast kuni 2021. aastani.

Kütuseaktsiisi tõstmine on hädavajalik meede, rõhutab rahandusministeerium, kelle arvestuste järgi jääb uue maksureformi tõttu laekumata 235 miljonit eurot aastas ning seda kadu võiks hüvitada just tarbimismakse tõstes.

„Üks maksustrateegiaid on kanda osaliselt maksukoorem töötajatelt tarbimisele, seepärast me olemegi ette võtnud aktsiisiküsimuse, ja mitte ainult kütuse, aga ka kõigi teiste aktsiiside oma. Teiseks on aktsiisi puhul juba olemas graafik, kuidas see tõusma hakkab. Nii et see pole mingi uus algatus – niikuinii on vastu võetud otsus seda muuta. See tähendab, et aktsiisi tõstmine on plaaniline,“ kommenteeris rahandusministri nõunik Juris Spiridonovs.

Ta lisas, et aktsiisi tõstmise dünaamikat alles arutatakse, kuid arvestatakse kindlasti sellega, et see ei oleks kõrgem kui naaberriigis Eestis – seda jälgitakse tema sõnul Lätis väga hoolega. „Igal juhul me säilitame oma positsiooni Balti turul – jääme sinna, kus oleme. Meil ei juhtu seda, et tõstame aktsiisi märkimisväärselt, nagu teevad naabrid,“ kinnitas ministri nõunik.

Seoses hinnalangusega maailmaturul langesid mullu ka Läti bensiinijaamades kütusehinnad, mis omakorda soodustas läbimüügi kasvu peaaegu 6% võrra. „Lätlased hakkasid rohkem sõitma,“ kommenteeris kütusemüüjate liidu juht Martins Stirans. „Aga hinnalangus polnud kasvu ainus põhjus. Lätis müüdavat kütust käidi ostmas ka naaberriigist Eestist, kuna seal on mootorikütus kallim. Kui Läti nüüd aktsiisi tõstab, võib see viia olukorrani, kus osa müügiturust kukub ära,“ märgib ta.

Tema sõnul pole andmeid, et Leedu kavandaks bensiini ja diislikütuse aktsiisitõusu. „Matemaatika on lihtne, me muutume kallimaks kui Leedu, aga see tähendab, et ka eestlased sõidavad tankima siit edasi Leetu – eriti transpordifirmad,“ jätkas Stirans. „Samuti hakkab palju Läti tarbijaid sõitma kütuse järele Leetu. Ja see pole lihtsalt teooria, selle kinnituseks on Eesti näide,“ rõhutas Läti kütusemüüjate esindaja.

Läti autovedajad on rahandusministeeriumi juba hoiatanud, et hakkavad aktsiisitõusu korral kütust ostma Leedust või Venemaalt, kus see on odav. Stiransi sõnul toob selline olukord kaasa kõverpeegliefekti, kus maksud viiakse ära teise riiki.

Stirans prognoosib, et kütuseaktsiisi tõus paneb turul kasvama ka salakütuse osa, mis on peaaegu kontrolli alla saadud. Juba praegu moodustavad mootorikütuse hinnast 60% maksud, rõhutab Stirans. Lätis maksab bensiini 95 liiter 1,14 eurot (Eestis keskmiselt 1,20 eurot), diislikütus veidi üle euro (Eestis keskmiselt 1,15 eurot).

Läti valitsus kaalub võimalust tõsta tuleval aastal bensiiniaktsiisi 4,1 sendi võrra liitri pealt ning aastast 2020 kolme sendi kaupa. Diislikütuse puhul tõuseks tuleval aastal aktsiis 4,5 sendi võrra liitrist ja 5,6 sendi võrra aastast 2020. Autogaasi aktsiis tõuseks vastavalt 1,7 senti ja seejärel 3,1 senti liitrist. Rahandusministeeriumi arvestuste järgi tooks see riigikassasse 40 miljonit eurot.