Laenuandmed näitavad kesist investeerimist

Eesti Pank andis teada, et Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute jääk kasvas 2016. aastal kiiresti – 8%. Seevastu ettevõtete laenamine välismaalt püsis aasta jooksul ligikaudu samal tasemel ja ettevõtete omavaheline laenamine ja valdusfirmadelt laenamine vähenesid märgatavalt. „Seetõttu suurenesid ettevõtete võlakohustused 2016. aastal kokku vaid 0,2%,“ teatas Raudsaar.

„Majapidamiste laenukohustused kasvasid mullu sama kiiresti kui sissetulekud, kuid pisut aeglasemalt kui säästud,“ teatas Eesti Pank. Laenud kasvasid 6%, sularaha ja hoiuste maht aastaga rohkem kui 8%. Raudsaar toob välja, et majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus kasvas aastaga ligikaudu veerandi võrra.

Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe 2016. aastal märkimisväärselt ei muutunud ja oli aasta lõpus 127%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see keskmine tase.

Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud.

„See tuleneb sellest, et Eesti majapidamised ja ettevõtted on rohkem säästma hakanud ning investeeringud Eesti majandusse on vähenenud,“ teatas Raudsaar. „Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendavad küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samal ajal mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.“