Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti nõuab Gazpromile trahvi

GazpromFoto: Scanpix/Reuters

Eesti hinnangul peaks Gazprom konkurentsi kahjustamise eest saama reaalse trahvi - Vene energiahiiu lubadusest teha enda äris muudatusi ei piisa.

Üle 30 protsendi Euroopa Liidu gaasist tarniv Gazprom on lubanud teha järgmised muudatused:
Kaotab piiriülese gaasimüügi piirangud Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. See tähendab, et Gazprom ei takista riikidel gaasi edasimüüki.
Kesk- ja Ida-Euroopa gaasi hinna üle on nimetatud riikidel tulevikus võimalik Gazpromiga läbirääkimisi pidada, kui hind erineb võrdlusena kasutatavast Lääne-Euroopa hinnast.
Gazprom annab tulevikus võimaluse vahetuslepinguteks, mis võimaldavad tarnida gaasi esialgselt kokkulepitud sihtkohtade asemel Balti riikidesse.

"Eesti hinnangul ei ole käesoleval juhul kohustuste võtmine proportsionaalne rikkumise ulatusega, võttes arvesse, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega on tekitatud otsene majanduslik kahju," märgib justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Komisjonile saadetavas kirjas. Eesti hinnangul tuleks tagada, et monopoolse seisundi kuritarvitamine lõpeks ning selleks tuleks Vene energiahiiule aastaid kestnud konkurentsiasjas määrata trahv.

Minister tõi välja, et Eestis on gaasi hind Gazpromi tõttu olnud väga kõrge, eriti võrreldes Lääne-Euroopaga. Aastal 2014, kui Vene firmal oli pea 100% turuosa, oli Lääne-Euroopa ja Eesti hinnavahe 8 eurot megavatt-tunnist ehk gaas oli siin 36% kallim. 2015. aastaks kahanes vahe küll 4 eurole, ent siinne hind ületas Lääne-Euroopa taset siiski 20%.

Gazprom lubas märtsi keskel, et teeb enda äritegevuses kolm olulist muudatust, et lõpetada kaua kestnud tüli Euroopa Liiduga. Uurimine Vene hiiu suhtes algas juba 2011. aastal. Märtsis esitatud kompromissettepaneku järgi teeks Gazprom enda äris muudatusi, ent ei saaks trahvi.

Kui Euroopa Komisjon peaks siiski otsustama, et Gazpromi ettepanek enda äripõhimõtteid muuta on piisav, tuleks Eesti arvates nõuda väljapakutust karmimaid meetmeid, et turu kuritarvitamine lõpeks ning ka tulevikus oleks kindel, et monopol ei jätku. "Eestil on konkreetsed ettepanekud, mis aitavad parandada ja ühtlustada gaasi hindade taset erinevates regioonides," seisab kirjas.

Hind seotuks Lääne-Euroopa börsiga

Nimelt tuleks Eesti hinnangul pikaajaliste lepingute alusel müüdava gaasi hind siduda ühe või mitme likviidse gaasibörsi hinnaga Lääne-Euroopas. "Ainult selline hinnakujundus võimaldab vältida hinnadiskrimineerimist ning muuta gaasi hinda tarbijatele soodsamaks," märkis justiitsminister.

Lisaks toob Eesti kirjas välja, et nii Eestis kui ka mujal Baltikumis on probleem, et Gazprom on sõlminud lepinguid enamasti ühe konkreetse tarnijaga igas riigis.

Gazprom on edasimüüki keelavad klauslid küll lepingutest eemaldanud, ent Eesti arvates on siiski oluline kindlaks teha, et gaasi saaks kõikides ELi riikides importida rohkem kui üks edasimüüja.

"Lisaks oleks pikemas perspektiivis oluline, et likviidse gaasibörsi arenguga Balti riikides toimuksid Gazpromi tarned ka nimetatud börsidele," kirjutas Reinsalu, viidates ilmselt Leedu projektile luua ülebaltiline gaasibörs Get Baltic.

Nord Stream teeb muret

Lahendus peitub Eesti arvates Balti-Soome turule reaalse konkurentsi loomises ning lisaks Gazpromile ka muude tarneallikate tekkimises. Seetõttu on Eesti hinnangul eriti oluline rajada gaasiühendusi nagu Eesti-Soome Balticconnector ning Poola-Leedu gaasitoru.

Lisaks tuleks jätkata alternatiivsete gaasi tarneahelate rajamist piirkonnas. "Oleme veendunud, et vaid tarneallikate paljusus ja vaba konkurents tagavad tarbijatele vastuvõetava hinna ning välistavad ühe tarnija jätkuva turgu valitseva seisundi," seisab kirjas.

Seetõttu avaldas Reinsalu veel valitsuse heakskiitu ootavas pöördumises ka muret seoses Nord Stream 2 gaasijuhtmega. "Projektil on oht suurendada Euroopa Liidu energiasõltuvust ühest ELi välisest tarnijast, mis ei aita kaasa energialiidu tarneallikate ja -marsruutide mitmekesistamise eesmärgi saavutamisele ja energiajulgeoleku tagamisele Kesk- ja Ida-Euroopas," seisab kirjas.

Gazpromi turuosa Eestis jätkuvalt tugev

Euroopa Komisjoni uurimine Gazpromi tegevuse asjus algas 2011. aastal. Analoogselt teiste riikidega oli ka Eestis Gazpromil toona monopoolne seisund, sest puudusid teised tarneahelad, seisab Eesti pöördumises Euroopa Komisjonile.

Seoses 2014. aasta lõpus Leetu, Klaipedasse ehitatudveeldatud maagaasi terminaliga on turule tekkinud alternatiivne tarneahel, kuid endiselt on Gazpromil oluline turujõud maagaasi Eestisse importimisel.

Kui 2014. aastal moodustas maagaasi impordist Eestisse Gazpromi osakaal 99,9 protsenti, siis 2015. aastal oli see vähenenud 80 protsendi tasemele. 2016. aastaks oli see taas tõusnud 93 protsendini.

"Nagu numbrid väljendavad, pole küll tegemist 100protsendilise turuosaga ettevõtjaga, kuid Gazpromi turuosa Eestis on endiselt piisavalt suur, mõjutamaks tarbijatele müüdava maagaasi hinda," märgib justiitsminister Urmas Reinsalu Euroopa Komisjonile saadetavas kirjas.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.