Kutseharidusest jääb ITs väheks

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevjuhi Jüri Jõema sõnul on tarvis rohkem magistrikraadiga ja ka doktorikraadiga IT-töötajaid, lisaks peaks ka kõikidel teistel erialadel senisest rohkem IT-oskusi õpetama, ilmnes tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringust.

Ekspertide hinnangul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas vaja aastaks 2020 kokku 37 000 IKT-spetsialisti, haridusasutused suudavad aga pakkuda 30 000 inimest. Suurimaks IKT-valdkonna hõivet puudutavaks muutuseks hindasid eksperdid kasvavat vajadust magistritasemel inseneride järele.

Tööandjate hinnangul on rakenduskõrgharidusõppe lõpetajate tööoskused kohe tööle asumiseks sobivamad kui bakalaureuseõppe lõpetanul, mistõttu soovitavad eksperdid suurendada rakenduskõrghariduse osakaalu. Paljud kutsehariduse tasemel IKT-spetsialistid aga peaksid erialast karjääri silmas pidades jätkama õpinguid kõrghariduses, kirjutatakse raportis.

Jõema sõnul on oluline, et IKT erialade õppijad ei jätaks õpinguid pooleli, kui sisenevad oma erialal tööturule. “See on see murekoht, et ühel hetkel kvalifikatsioon ammendab ennast ja osa läheb õppima, aga osa jääb kinni,” sõnas Jõema. Tema hinnangul saaks koolist väljalangemise vähendamise arvel häid spetsialiste tööturule juurde. Samuti oleks vaja rohkem raha haridusse, et õppeasutused annaksid parema hariduse.

Lisaks ei peaks tema sõnul õpetama kitsast tarkvaraarendust või kitsast elektroonikat, vaid esimestel aastatel pakkuma õppuritele laiemaid teadmisi ja alles pärast seda spetsialiseerumist. “Elu areneb nii kiiresti, et ei saa jääda liiga kitsaks,” ütles Jõema.

Jõema sõnul tegeletakse sellega, et parandada IT-alast kutseharidust, mis peaks kolme aastaga välja õpetama IT-spetsialisti. “See üldine kolmeaastane kutseharidus on probleemne. Kõrghariduses sama asi,” sõnas ta.

Veel on temani jõudnud tööandjatelt mure, et töötajate sotsiaalsed oskused võiksid paremad olla. “Et oleks rohkem grupitöid, et õpitaks tiimis töötama, sest tegelikult ettevõtetes inimesed töötavad tiimides.”

IKT-kompetentsiga juhte on vaja järjest rohkem, sest IKT valdkond kasvab ja IKTd kasutatakse üha enam ka teistes sektorites.

Tarkvaraarendajaid läheb samuti järjest rohkem vaja, sest IKT-lahenduste rakendamine teistes sektorites toob kasvava vajaduse spetsialistide järele, kes suudaksid selliseid lahendusi luua ja arendada. Olulised on ka analüütikud ja arhitektid, keda ekspertide hinnangul vajatakse lähitulevikus praegusest tunduvalt rohkem. Samas hinnati, et analüütiku tööoskused muutuvad ajas tarkvaraarendaja töö lahutamatuks osaks.

IKT-süsteemide ja -teenuste administraatoreid ja haldajaid läheb vaja varasemast vähem, sest kasutusele on võetud pilvetehnoloogiad. Suurem vajadus hakkab olema nutikate süsteemide arendamise oskustega spetsialistide järele. Tulenevalt keerukuse kasvust suureneb vajadus spetsialistide järele, kes on suutelised neid süsteeme arendama ja haldama ning ka kasutajatele vajalikku tuge pakkuma. 

Elektroonika valdkonnas kasvab vajadus inseneride järele, juba praegu on valdkonnas inseneriteadmistega töötajatest suur puudus. Tööandjad õpetavad elektroonikatehnikuid usinalt välja elektroonikainsenerideks. Tehnikute järele vajadus kasvab, lihtsamaid töid tegevate tootmisoperaatorite järele mitte. Odavamast tööjõust tulenev konkurentsieelis kaob Eestis üha kiiremini. 

Telekommunikatsioonis on suurim puudus inseneridest, kes praegu moodustavad alla 15% alavaldkonna hõivatutest. Suured telekommunikatsiooniettevõtted suunavad oma põhitähelepanu uute toodete ja teenuste väljaarendamisele, mis tingib suureneva vajaduse inseneride järele. Tehnikute töö suunatakse üha rohkem väiksematele teenusepakkujatele, mis aga ei vähenda vajadust nende kutsealade esindajate järele. Tehnikute vajaduse­ kasvu hinnati stabiilseks.