Märt Belkin • 28 aprill 2017

Eesti Energial ees stabiilne aasta

Eesti Energia juhid Hando Sutter (vasakul) ja Andri Avila.  Foto: Andres Haabu

Riiklik energiatootja ootab tänavu käibe kasvu kuni 5%, samas langeb madalamate elektrihindade tõttu ärikasum,

Elektrihind oli esimeses kvartalis üsna samas suurusjärgus kui eelmise aasta esimesel kolmel kuul, ent oodatav keskmine hind aasta kohta nii positiivne ei ole. "Elektrihinnad kujunevad praeguste turuväljavaadete puhul keskmiselt mõnevõrra madalamaks kui eelmisel aastal," rääkis Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila.

Õlihind on keskmisena küll parem, ent kui kõik plussid ja miinused kokku liita, ei looda riigifirma erilist kulumieelse kasumi (EBITDA) kasvu. "Pigem, mis me ka investoritele välja käime, on see, et EBITDA isegi langeb – aga langus jääb 5% piiridesse," rääkis finantsdirektor.

Elektriturul tugev pakkumine

Elektriturul oodatakse praegu, et pakkumine kasvab tarbimisest kiiremini ning see surubki hindu alla. "Turg vaatab ilmaprognoose, vaatab, mis on hüdroreservuaaride tase, arvestab näiteks, millised jaamad ümberringi Skandinaavias remonti lähevad. Kõige selle pealt turuväljavaade tekib," märkis Avila.

Kui vaadata turu ootusi pikemas plaanis ehk 2018. ja 2019. aastaks, võib elektrihindade kukkumine Põhjamaade regioonis olla veelgi drastilisem. Selle taga on pakkumise kasv – näiteks tuleb ühel hetkel turule Soome Olkiluoto tuumajaama kolmas plokk, mis peaks alates 2019. aastast siinseid elektrihindu mõjutama.

Tootmismaht seab õliturul piiri

Kui elektrihind on pigem langemas, siis õlihinnad on stabiilsed. Samas on Eesti Energia tootnud põlevkiviõli täisvõimsusel alates mullu aprillist, kui hinnad ülespoole minema hakkasid. Ka sel aastal plaanib firma täisvõimsusel toota.

See tähendab aga, et võimaliku teenimise lae paneb ette see, kui palju firma toota suudab. "Esimene kvartal oli [õlitoodang] veidi üle 100 000 tonni. Aastaks kokku loodamegi natuke üle 400 000 tonni. See on piir, rohkem me ei suudagi toota," rääkis Avila.

Kui aasta tagasi oli põlevkiviõliga üsna sarnase 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine turuhind 126 eurot tonnist, siis tänavu esimeses kvartalis tõusis see 278 euroni. Brenti toornafta hind oli kolme kuu jooksul keskmiselt 53 dollarit barrelist ehk 59% enam kui aasta varem.

"Selle hinnaga suudame kasumlikult müüa, kogu meie tootmine on täies töös. See on ka üsna lähedal sellele, kus me suudaks juurde investeerida uutesse võimsustesse," rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Praegu toimetab Eesti Energia enda Enefit-tehnoloogiaga, et omahinda alla tuua, nii et uued investeeringud oleksid tasuvad nafta hinnatasemel 60–65 dollarit barrelist. Kui õlihinnad stabiilselt tasuvuspiiri ületavad, tahaks firma olla ühel hetkel valmis pakkuma riigile ka uut investeerimisvõimalust õlitootmisse.

Siht paindlikkusel

Sutter rõhutas, et energiahindu on praegu väga raske prognoosida, kuna faktoreid on palju. Muu hulgas mõjutab elektrihinda ja tootmist üha enam ilm, lisaks on väga palju regulatoorseid riske – näiteks käivad praegu Euroopa tasandil läbirääkimised CO2 turu tuleviku üle.  

"Põhiline märksõna, mis me endale selgeks oleme teinud, on paindlikkus. Nii kui natuke võimalust antakse ja hinnad on üleval, müüme elektrit nii lõuna- kui põhjapoole Eestist välja," rääkis Sutter. Näiteks oli aprilli viimastel päevadel Soomes suur defitsiit ja elektrihinnad kõrged.

Kui Eesti Energia aga toodab ja hinnad tulevad allapoole, peab firma olema võimeline võimsusi alla koormama, et mitte negatiivset rahavoogu toota. "Nii ta täpselt ongi," nentis Sutter.

Kolme kuuga tugev kasum

Esimeses kvartalis kasvas Eesti Energia käive aastaga 9% ja jõudis 215 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas 2,5 korda ja jõudis 48 miljoni euroni.

Käibe kasv tuli nii elektrienergia kui vedelkütuste segmendist, mõlema müügimahud kasvasid oluliselt. Vedelkütuse müügitulu kasvas märgatavalt, kuna maailmaturuhinnad olid palju kõrgemal tasemel kui aasta varem.

Eesti Energia keskmine elektri müügihind oli esimeses kvartalis 39,9 eurot megavatt-tunnist ehk 6,5% vähem kui eelmise aasta esimese kolme kuu jooksul. Siiski kasvas elektri müügist teenitud tulu 12,8% ja jõudis 102 miljoni euroni.

Vedelkütuseid müüs riigifirma esimeses kvartalis 77 000 tonni ning sai müügitulu 18,4 miljonit eurot. Müügitulu kasvas aastaga seejuures 161% ja müügimaht 125%.

Keskmine vedelkütuse müügihind kasvas küll 16% ja jõudis 239 euroni tonnist, ent mullu firmale märkimisväärset tulu toonud tuletistehingud andsid tänavu hoopis kahjumit. Kui tuletistehingute mõju arvestamata jätta, oli vedelkütuse keskmine müügihind 276,5 eurot tonnist ehk kaks korda enam kui aasta varem.

Võrguteenuse segmendi ehk tütarfirma Elektrilevi müügitulu langes esimeses kvartalis 1,1 protsenti 71,3 miljonile eurole. Kulumieelne kasum kasvas samas 2 protsenti 28,6 miljoni euroni. Kasumit tõstsid marginaali kasv ning püsikulude langus, sealhulgas madalamad remondikulud.

Eesti Energia esimese kvartali 86,5 miljoni euro suurusesse kulumieelsesse kasumisse andsid tugeva panuse ka ühekordsed tulud – Auvere jaama ehitamisega seotud leppetrahv tõstis näitajat 5 miljonit euro võrra, Jordaania elektriprojektis osaluse müük tõi kulumieelset kasumit 9,2 miljonit eurot.

Eesti Energia investeeris kolme kuuga kokku 26 miljonit eurot, mida on 18% vähem kui aasta eest. Enamik investeeringuid olid seejuures olemasoleva vara käigushoidmiseks ja parandamiseks. Enim investeeringuid ehk kokku 14 miljonit eurot tegi kontsern elektrivõrku.

Hetkel kuum