Tõnu Mertsina • 2. mai 2017 kell 8:58

Tööstussektor on kindlal tõusuharjal

Tõnu Mertsina  Foto: Raul Mee

Tööstustoodangu kasv oli viimase kuue aasta kiireim ning lähiaja väljavaade hea, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tööstustoodangu 15protsendilisse mahukasvu panustasid märtsis nii töötleva tööstuse, energiatootmise kui ka mäetööstuse tugev kasv. Viimati kasvasid tööstustoodangumahud kiiremini ligikaudu 6 aastat tagasi, 2011. aasta augustis. Kuigi kõikide Euroopa riikide kohta ei ole veel märtsi numbreid avaldatud, oli Eesti tööstustoodangu mahukasv esimeses kvartalis tõenäoliselt üks kiiremaid (aasta esimese kahe kuu järgi kasvas tööstustoodang kiiremini vaid Kreekas).

Energiatööstuse kasvu taga suurem elektritoodang ja põlevkiviõlitoodete nõudlus. Energiatootmise kiire mahukasvu taga on elektrienergia toodangu 55% suurenemine. Kuna elektritarbimine kasvas vaid 1%, ületas elektritootmine tarbimist kolmandiku võrra ning samuti oli elektrikaubandusbilanss ülejäägis. Kuigi toornaftahindade tõus maailmaturul on suhteliselt tagasihoidlik, aitas see kaasa meie põlevkiviõlitoodete tootmismahtude ja ekspordi kasvule. Elektrienergia ja põlevkiviõlitoodete toodangu tugev kasv suurendasid mäetööstuse tootmismahte märtsis 86% võrra.

Töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu toetab paranenud sise- ja välisnõudlus. Töötleva tööstuse tootmismaht suurenes märtsis kümnendiku võrra. Vaatamata sellele, et elektroonikatööstuse tootmismaht oli jätkuvalt (kolmandat kuud järjest) languses, kompenseerisid seda tugevad kasvud paljudes teistes tegevusalades. Kõige enam panustasid kasvu puidutööstus, metalltoodete ja elektriseadmete tootmine. Kuigi elektroonikatööstuse uued tellimused pöördusid märtsis pärast 6 kuud järjest olnud langust tõusule, mõjutas seda oluliselt möödunud aasta sama kuu madalam võrdlusbaas. Seega võib elektroonikatööstuse tootmismahu langus lähiajal veel jätkuda.

Töötleva tööstuse tootmismahtude tugeva kasvu taga on paranenud sise- ja välisnõudlus. Töötleva tööstuse toodangu eksport suurenes aastases võrdluses 11%, müük koduturule aga 12%. Ekspordikasvu toetab tugevam välisnõudlus. Koos sellega on suurenenud enamike tellimustel töötavate tegevusalade uued tellimused. Samuti on tööstusettevõtete kindlustunne tublisti paranenud – vastav kindlustundeindeks on tõusnud juba tublisti üle pikaajalise (10 ja 20 aastat) keskmise. Ettevõtete hinnangul on lähikuudel tootmismahtude ja ekspordi kasvu väljavaade paranenud.

Tööstussektori kasvu väljavaade on lähiajal hea. Selle aasta alguses on euroala majanduskasv tugev olnud ning aprillis tõusis selle ostujuhtide indeks kuue aasta kõrgeimaks. Ettevõtete tellimused kasvavad ja tööhõive ärisektoris suureneb. Tarneajad on euroalal veidi pikenenud ehk nõudlus võib olla pakkumisest suurem. See näitab, et ka teises kvartalis võib euroalal mõõdukas kasv püsida. Samas on hinnad tõusmas. Nii müügi- kui ka sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad kasvasid euroalal 6 aasta kiireima tempoga. Selle taga on peamiselt maailmaturul toorainehindade (kütus, toit, metallid) tõus. Nii tootja-, ekspordi- kui ka impordihinnakasv on järsult kiirenenud ka Eestis. Põhjuseks samuti kallinenud toorained. Euroopa riikide võrdluses paikneb Eesti oma selleaastase tootjahindade kasvuga keskmisel positsioonil.

Swedbanki hinnangul toetavad paranenud välisnõudlus ja müügihindade kasv lähikuudel tööstussektori tootmismahtude ja käibe kasvu. Tööstussektori tootmismahtude ja ekspordi kiire kasv viitab ka SKP esimese kvartali tugevale kasvule. 

Hetkel kuum