Prantsuse viinamarjaistandused katastroofi äärel

27. aprilli öö. Õhutemperatuur Bordeaux’s ning selle lähiümbruses on langenud alla nulli. Viinamarjaistanduse töötajad on end keset ööd üles ajanud ning tõttavad istandusse, et süüdata suurtes plekktünnides tuli, et vääte soojendada.

Hinnanguliselt põhjustas ilma tehtud vingerpuss Prantsuse veinitootjaile miljardi euro jagu kahju. See on viimase veerandsajandi suurim.

Prantsuse veinitööstus müüs eelmisel aastal enam kui 8,25 miljardi dollari jagu veine üle kogu maailma. Ja kuigi veinitööstuses mängib suurt rolli nii viinamarjade kasvatamise täpne planeerimine, mille alla käib ka sobiva koha otsimine, pole vähemtähtis ka see, et kasvatajail õnne oleks.

Üks neid, kes tol saatuslikul ööl mõistis, et asi on üsna halb, oli Ines de Bailliencourt, kelle perekonnale on Chateau Gazini istandus kuulunud viimased 100 aastat. Chateau Gazini veinid maksavad keskmiselt 50-100 dollarit pudel. “Me süütasime kõikjal tuled. Selline olukord oli meie jaoks esmakordne,” avaldas naine ning tunnistas, et varem pole nad midagi sellist kogenud.

Kui Gazini puhul pole ilmselt karta, et väga suur osa saagist hävib, on Bloombergi andmeil Bordeaux’ lähedal ka neid istandusi, mis kaotasid külma ilma tõttu kogu saagi.

Kuigi kliimasoojenemine on endaga kaasa toonud selle, et viinamarjad küpsevad varem, on ootamatud külmad siiski tavalised. Seda eriti sel kevadel, mil soe saabus Prantsusmaale väga varakult ning rohelust oli õige pea märgata.

Viinamarjaistandustele pakuvad kindlustusfirmad ka nii-öelda külmakindlustust, ent see pole siiski eriti populaarne. Esiteks on tegu väga kalli kindlustusega ning teiseks kompenseerib see üksnes kaotatud viinamarjade väärtuse, mitte aga selle, kui palju oleks neist valmistatud veini eest võinud teenida.

Siiski on mitmed omavalitsused Prantsusmaal asunud oma istandusi aitama. Bordeaux’ ametivõimud kogunesid sel reedel ja otsustasid, et annavad rahalist abi neile istandustele, mis said külma tõttu väga suurt kahju. Bordeaux’ veiniföderatsiooni ehk FGVB andmeil said külma tõttu kahju 60% piirkonna viinamarjaistandustest, mis tähendab, et piirkonnast tarnitava veini hulk väheneb sel aastal tervelt 40% võrra. Rahasse ümber panduna tähendab see umbes miljardit eurot.

Bordeaux’ istandused on seoses selle aasta külmaga aga märkinud, et seesugused suurepärased veiniaastad nagu 1945 ja 1961 olid samuti üsna kidura algusega. Nimelt olla ka siis ootamatult külmaks läinud ning osa saagist hävis. Samas need viinamarjad, mis külma üle elasid, küpsesid täiuslikkuseni. Seda meenutades võiks ju arvata, et kui tänavusedki marjad küpsevad ideaalseiks, suurendab see nõudlust, tõstab seeläbi veinipudeli hinda ning seega võiks istanduste majanduslik kahju justkui väheneda.

Samuti on istandustel ka reserve, mistõttu suureneb tõenäosus ots otsaga kokku tulemiseks. Teisalt ei jätku reserve igaveseks ning kui külmad korduvad aastast aastasse ning istandused ei suuda neist edukalt välja tulla, võib tekkida tõsine puudujääk.