Ettevõtjate esindajad seisavad pakendimaksu vastu

Ettevõtjatel puudub reaalne võimalus vähendada olulisel määral pakendite koguseid, sest pakendid on juba praegu optimaalsed või puudub Eesti ettevõtjatel võimalus mõjutada pakendite kogust.

Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit, keemiatööstuse liit, karastusjookide tootjate liit ning õlletootjate liit on kategooriliselt pakendi turule toomise aktsiisi vastu. Nimetatud organisatsioonid on varem esitanud rahandusministeeriumile hulgaliselt kommentaare, märkuseid ja ettepanekuid kavandatava pakendiaktsiisi kohta, kuid kahjuks pole neid argumente eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Organisatsioonide hinnangul jääb arusaamatuks, kuidas on rahandusministeerium jõudnud üldse järeldusele, et Eestis tuuakse turule liiga palju pakendeid või et Eestis toimub ülepakendamine. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses ja seletuskirjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid selle probleemi olemasolu.

Ettevõtjatel, kes ausalt pakendite koguseid deklareerivad, kulub praegu pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumiseks ning taaskasutusse suunamiseks ca 12 miljonit eurot aastas. Täiendava pakendiaktsiisi tõttu suureneksid ettevõtjate kulud aastas rohkem kui kaks korda ehk ligi 15-20 miljoni euro võrra. Juba praegu tegutseb liitude hinnangul hulgaliselt ettevõtjaid, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi seoses pakendite käitlemisega, kuid nende ettevõtjate arv võib lisaaktsiisi kehtestamisel suureneda. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on selle üks peamisi põhjuseid nõrk järelevalve. Keskkonnainspektsioon ning maksu- ja tolliamet ei kontrolli pakendite turuletoomise ja nende jäätmete taaskasutamise andmeid piisavalt. Probleemile on tähelepanu juhtinud nii riigikontroll kui ka ettevõtjate esindusorganisatsioonid, kuid järelevalve tõhustamise ettepanekut ei ole kahjuks varasematel aastatel arvesse võetud.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid taunivad rahandusministeeriumi viimaste kuude praktikat, kus oluliste maksumuudatuste menetlemine toimub kiirustades ja läbimõtlemata. Selle tulemusena ei ole võimalik järgida hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, mõjude analüüsis esineb olulisi puudujääke ning lõppkokkuvõttes kannatab eelnõu kvaliteet.

Lisaks on ettevõtjate esindajad nii rahandusministeeriumile kui ka keskkonnaministeeriumile saatnud mitu küsimust pakendiaktsiisiga kaasnevate mõjude kohta, kuid ministeeriumid ei ole pidanud vajalikuks nendele nelja nädala jooksul vastata. Samal ajal andis rahandusministeerium ettevõtlussektorile eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks ainult neli tööpäeva.

Kokkuvõttes on ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul tegemist põhjendamatu ja kiirustades koostatud eelnõuga, millele organisatsioonid on kategooriliselt vastu. Aktsiisi kehtestamise asemel tuleks ausa konkurentsikeskkonna tagamiseks tõhustada riiklikku järelevalvet pakendite käitlemise üle, mis võimaldaks suurendada maksulaekumisi riigieelarvesse juba olemasoleva süsteemi kaudu.